Selleks et professionaalselt juhtida, on vaja mõista inimkäitumise seaduspärasusi. Kui lihtsustatult öelda, siis on oluline teada, mis ajend käivitab suure tõenäosusega ühe või teise käitumise. Teemat arendab Jana Karilaid.
Mida see teadmine juhtidele annab? Ennekõike seda, et teades fundamentaalseid ja suhteliselt universaalseid, suurema hulga inimeste kohta kehtivaid seaduspärasusi, on võimalik prognoosida teatud tagajärgi oma juhtimistegevustes ja -otsustes. Kättesaadavas juhtimistarkuses võib leida mitmeid mudeleid, mis avavad inimese käitumuslikke põhjus-tagajärg seoseid. Tuginedes oma kogemusele julgen soovitada, et tulemuslik on keskenduda selliste mudelite rakendamisele, mis käsitlevad teatud mõttes eksistentsiaalseid seoseid – need on seosed, mida meie aju käsitleb kui ellujäämisküsimusi. Üheks selliseks mudeliks on David Rocki SCARFi mudel, millest on juttu endise tarkvarainseneri ja praeguse motivatsioonikõneleja Chade Meng Tangi raamatus „Otsingud iseendas. Üllatuslik tee edu ja õnneni (ning maailmarahuni)“ (2015). See mudel avab meie sotsiaalse kogemuse viis valdkonda, mida aju käsitleb vahetult hüve või ohuna ning need on põhilised sotsiaalse käitumise käivitajad.
Kommentaarid on suletud