Puitmajatootjad saavad sarnaselt teiste ettevõtetega kasvatada tõhusust pea igas tööetapis: oluline on läbimõeldud logistika, tööde õige järjekord, täpsed tarnepartnerid, töötajate väljaõpe. Üks tahk selles on aga tootmisprotsesside automatiseerimine. Kui automaatseks on mõttekas puitmajade valmistamist muuta, küsib Gerli Ramler.
„Rääkides puitmajadest saame kõneleda väga erinevatest lahendustest. Võime näiteks tuua kaks äärmust, millest esimene oleks kahemõõtmeliste puitpaneelide tootmine, mida tänapäeva tehnoloogia juures on võimalik 100-protsendiliselt automatiseerida. Ent Eestis oleks sellise tehnoloogia tasuvusaeg ilmselt 30–40 aastat. Teine äärmus on käsitöö-palkmajad, mis – nagu nimigi ütleb – valmistatakse käsitsi,” räägib enam kui 650 inimesele tööd andva moodulmajade tootja Harmet OÜ juht Toomas Kalev.
Harmet tegeleb ruumelementide tootmisega, olles oma tehases teatud määral ära automatiseerinud paneelide tootmise. „Kogu protsessi ei ole meil võimalik ega ka otstarbekas automatiseerida,” tunnistab Kalev.
Kommentaarid on suletud