Kriitiline sõber

„Me oleme noor ja kiirelt arenev meeskond, te ei suudaks meiega tempot hoida,” kordas Hannes ärritunult sõnu, millega ta järjekordselt töövestluselt tagasi tuli. Viimased 25 aastat Eestis ja välismaal kõrgeid ameteid kandnud, oli ta mõned nädalad tagasi saadetud väljateenitud pensionile. Väärikas eas pole just lihtne tippjuhi kiirteelt hetkega maha pöörata. Seepärast oli ka Hannes pärast mõnenädalast puhkamist otsustanud, et vaatab endale mõne töise tegevuse. Et vaimselt mitte manduda, nagu ta ise ütles. Kümmekond telefonikõnet kunagistest kolleegidest juhtidele lõppesid aga kõik parimal juhul lubadusega silmad ja kõrvad lahti hoida, kui kuskil midagi väärilist võiks pakkuda olla. Ehk siis esialgsest enesekindlast õhinast oli saanud pettumus. „Lauri, ma ei ole ju ometi nii vana?” vaatas ta nüüd minu poole, küsivalt kulmu kortsutades. Istusime […]
Edasi lugemiseks palun logi sisse või telli ajakiri siin.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt