fbpx

Ohtlik või ohutu? Salapärane mikroplast vajab uurimist

Greenpeace’i noor vabatahtlik korjamas Šotimaa rannikul plastijäätmeid (Foto: Scanpix)

Silmale raskesti tabatav mikroplast on midagi palju enamat kui dušigeelis peituvad kuulikesed, sest oma teekonnal merre ning sealt edasi juba kalade kõhtu sattuv saast jõuab ringiga inimeste toidulauale. Sellest, mida õieti kujutab endast keskkonnas väga aeglaselt lagunev mikroplast, kirjutab Mari Kamps.

„Tegelikult puuduvad meil kindlad standardid, kuidas mikroplasti määrata,“ tõdeb Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) Ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi direktor Erki Lember. „Definitsioon on aga õnneks olemas. Kõik plastikuosakesed, mille läbimõõt on väiksem kui 5 mm, on mikroplast.“

 

 

 

 

Mikroplast jaguneb primaarseks ja sekundaarseks. „Erinevus on selles, et primaarne jõuab otse keskkonda ja siia alla kuuluvad näiteks kosmeetikatoodetes olevad mikrokuulikesed. Enamasti on dušigeelidel või näokoorimiskreemidel peal micro moisture,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt