Küllap mäletavad meist paljud vanavanemate poolsosinal räägitud imelugusid sellest, kuidas „Eesti ajal“ liikus pool maailma Ameerikani välja üksnes meie põlevkiviõli abil ja Eesti rammus või vallutas Euroopa toidulaudu. Need legendid sündisid nõukogudeaegse kaubanappuse tõttu, kajastades ülepaisutatult Teise maailmasõja eelset majandusõitsengut Eestis. Tegelikult oli saja aasta tagune reaalsus märksa vähem glamuurne ning ei olnud orienteeritud välisturgudele, vaid eeskätt siseriiklikule hakkamasaamisele. Millised olid siis need majanduse ja tööstuse paarikümne aastaga käima tõmmanud „vedurid“? Kirjutab ajaloomuuseumi teadur Anne Ruussaar.
Muutused majanduses
Pärast Vabadussõja lõppu valitses Eesti majanduselus üldine segadus ja peataolek. Paljud siinsed suurtööstused, mis kasutasid peamiselt Venemaalt sisse veetud tooraineid ja mille toodang tagasi emamaa turule viidi, pankrotistusid või likvideeriti. Samas vajas noor riik toimetulekuks hoopis väiksemaid, siseturu jaoks töötavaid ettevõtteid. Iseolemine,
Kommentaarid on suletud