Tallinna Lennujaam inseneeria vaatevinklist

Tallinna Lennujaama IT direktor Kristjan Raid (paremal) ja kommertsdirektor Eero Pärgmäe diskuteerisid modernse lennujaama teemal traditsioonilisel Lennuakadeemia korraldatud seminaril Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Foto: Paavo Kangur)

„99 protsendil reisijatest on nutitelefon ja 1 protsendil lennujaamadest on võime seda kasutada,“ ütleb Tallinna Lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe, võttes nii kokku lennujaama teeninduse ja äri uued arengusuunad. Kirjutab Paavo Kangur.

Tallinna Lennujaam kasvab kiiresti ja peab vastama Euroopast saabuvate reisijate ootustele, aga pakkuma ka uusi võimalusi kohalikele. Lennujaama läbib aastas 2,7 miljonit reisijat, mis on kaks korda vähem kui Riia ja kakskümmend korda vähem kui Frankfurti inimvoog. Samas on reisijate number kiiresti kasvanud ja üks ümberehitus järgneb teisele. Eestis on vähe ettevõtteid, millel on ette näidata 20 aastat järjepidevat kasvu. Tallinna Lennujaam on just üks nendest.

Uued mugavusteenused

Kui sa pead kell 6.00 jõudma koos abikaasa, kahe lapse, kahe lumelauakomplekti ja kahe paari mäesuuskade ning muu juurdekuuluvaga lennukile, on see väljakutse. Kogu kraam ei pruugi mahtuda tavalisse pereautosse, mistõttu tuleb tõenäoliselt võtta pass ja pardakaart n-ö hammaste vahele. „Kas see protsess ei võiks olla kuidagi mugavam ja kliendisõbralikum?“ küsib Eero Pärgmäe. „Näiteks klikid mobiili ja maja ette sõidab õhtul auto sildiga door to gate, sa paned oma pagasi peale ja sa tead, et see jõuab lennukisse.“

Tänavu, aastal 2018 on lennujaamades kuus tehnoloogiaalast tipp-prioriteeti: küberturvalisus + isikuandmekaitse (GDPR); blockchain ehk plokiahela tehnoloogia areng – läbipaistvus, usaldus, väärtuste ülekandmine; iseteenindus ja automatiseerimine ning biomeetriline identiteet; NEXXT (New Experience in Travel and Technologies) ehk tegevused väljaspool lennujaama, arenenud tehnoloogiad – automatiseerimine ning robotid, IoT, interaktiivsed otsustusprotsessid, Big Data (suurandmed); pagasi „jälgimine“ (BRS + IATA753); kliendi rahulolu suurendamine.

Näotuvastuse robot

Suured lennujaamad on katsetamas mitmeid mugavuslahendusi, et kiirendada reisijate teenindamist ja turvakontrolli läbimist, mis on muutunud sealseks pudelikaelaks. Lahtiriietumine turvakontrollis on ajamahukas ja tüütu ehk on olemas kaasaegsemaid lahendusi nagu biomeetria ja müüontomograafia, mis võimaldab kõik huvipakkuva läbi valgustada. Näiteks poole Tallinna ehk 200 000 reisija lahtiriietamine ja läbikontrollimine päevas nõuab tohutult tööjõudu suurtes lennujaamades Frankfurdis, Londonis. Kas see saaks olla kuidagi efektiivsem, mugavam ja kiirem? Biomeetria kiirendab isikutuvastust ja võimaldab ehitada robotliine. Pole võimatu, et inimeste vahel hakkavad lennujaamades ringi jalutama robotid, kes aitavad kohvrit kanda, aga võib-olla teevad ka väikse läbivalgustuse ja isikutuvastuse.

Eurooplane ei tee vahet näiteks hiinlastel ja vastupidi. Ükskõik kui kaua hollandlasest passikontrollija vaatab saja mööduva hiinlase pilti, ei suuda ta aju eristada olulist ja mitteolulist ning detaile. Ka siin on vastus biomeetria. Kui inimesel on aga olemas nutitelefon, biomeetriline näovalem ja pardakaart, siis Big Data ütleb kiiresti, kellega tegemist ning saadab ka uued müügipakkumised. Juba täna on mobiiltelefoni number sama tähtis kui ID-kaardi oma.

Rohkem müüki ajaühikus

Kui reisija ootab poolteist tundi lendu, siis selle aja jooksul saab inimesele rohkem kraami müüa. „See on küsimus, kuidas jõuda reisija südame ja rahakotini rikkumata kõikvõimalikke küberturvalisuse ja andmekaitse reegleid,“ mainib Eero Pärgmäe.

Raha äraandmine on ju rangelt vabatahtlik tegevus, aga kui lennujaama sisenedes tõmbate alla mobiilirakenduse, siis saate selle kaudu kogu vajaliku info ja pakkumised. Piltlikult öeldes pistab turvakontrollist tulles robot pihku kebabi ja kohvitassi või tellite ette ära prae ja rendiauto. Või miks peaksite te üritama lennujaamas kotti toppida kahte liitrist GIN-i pudelit ja pooleliitrist lõhnaõli, kui see kraam võiks koju jõuda koos suuskade ja lumelauaga? Või kui olete Frankfurti lennujaamas lootusetult ära eksinud – ka siis võib appi tulla lennujaama mobiilirakendus.

„Ka Tallinna Lennujaamal on oma äpp, aga senisel kujul me seda edasi ei arenda. Pigem liigume arendusega uutes suundades – rohkem sisulist, vajalikku infot ja pakkumisi ning vähem vaid lennuaegade näitamist, mis täna on põhiline kasutuskoht,“ kirjeldab Pärgmäe, kes koos Tallinna Lennujaama IT direktori Kristjan Raidiga diskuteerisid modernse lennujaama teemal traditsioonilisel Lennuakadeemia korraldatud seminaril Tartus. Nende ettekanne kandis nime MAIT ehk Modern Airport IT.

 

 

Blockchain ehk plokiahela tehnoloogia

Plokiahel on uus andmebaasitehnoloogia, mis erineb senituntud tehnoloogiatest. Peamiseks erinevuseks tavapärastest tsentraalsetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See tähendab, et andmebaas eksisteerib samaaegselt ja sünkroonsena korraga mitmes kohas.

Plokiahela rakendused suudavad luua turvalise kihi infovahetuseks, salvestamiseks ja jagamiseks nii omavahel usaldusväärset suhet juba omavate kui ka seda veel mitteomavate osapoolte vahel. See hõlmab kõikvõimalikke osapooli, nutiseadmeid ja eelkõige sensoreid.

Suure tõenäosusega kujuneb plokiahela tehnoloogiast omavahel ühendatud loendamatute seadmete, andmebaaside ja liideste närvivõrgustik, sidudes need ühtseks tervikuks väga efektiivselt ja turvaliselt. „Plokiahel on see element, mis muudab asjade interneti (IoT – Internet of Things) keskkonnad terviklikuks. Selles mõttes, et need on koos plokiahelatega küpsemad ning võimelised omavahel suhtlema,“ arvab SmartLog juht Mika Lammi.

 

Lennujaamade reisijate numbrid 2017

Tallinn: 2,648 miljonit

Riia: 6,098 miljonit

Vilnius: 3,762 miljonit

Kaunas: 1,086 miljonit

 

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt