Gaasijaamast elektrijaamaks ja kultuurikeskuseks

Tallinnas Kalarannas seisavad Põhja puiestee ja mere vahel mitmed vanad hooned, mis kuulunud omaaegsele linna gaasi- ja elektrijaamale. Tänapäeval on need aga kasutuses kultuuri- ja teadusasutustena. Kirjutab Jaak Juske. Kalaranda rajati 19. sajandi alguses üks Tallinna vanematest supelasutustest. Sama sajandi teises pooles projekteeris kubermanguarhitekt Rudolf Otto von Knüpffer supelranna naabrusesse linna gaasivabriku hooned, kus asuti tootma tehisgaasi Inglise kivisöest. Inglismaalt tellitud gaasitorude paigaldusega tänavavalgustuse jaoks alustati Tallinnas 2. oktoobril 1865.  Sama aasta 5. detsembril hakati linnatänavaid valgustama gaasilaternatega, 17. detsembril avati aga Raekoja platsil esimene gaasilatern. Tallinna tänavate valgustuseks kasutati kokku 220 gaasilaternat, viimased gaasilaternad valgustasid Tallinna tänavaid veel 1951. aastal. Gaasijaamast varustati torustiku kaudu gaasiga ka Balti puuvillavabrikut, Lutheri vineerivabrikut ning Kadrioru lossi ja parki. Tekib vajadus elektrijaama järele […]
Edasi lugemiseks palun logi sisse või telli ajakiri siin.

Kommentaarid on suletud

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt