fbpx

Bakterite hirm – eestlaste loodud isepuhastuv pinnakate

Angela Ivask (Foto: Katre Tatrik)

Erinevates tööstusharudes pannakse nanosuuruses materjalide ja aineosakeste kasutamisele suuri lootusi. Üks nanoosakeste kiiresti arenev kasutusala, peale nende rakendamise näiteks ravimikandjatena, on antibakteriaalsed pinnakatted. Ühe sellise isepuhastuva pinnakatte, mis tapab baktereid üllatavalt kiiresti, on loonud Eesti teadlased. Kirjutab Katre Tatrik.

Tartu Ülikooli (TÜ) ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) laborites on välja töötatud pinnakatted, mis tapavad juba viie minutiga üle 90 protsendi pinnal leiduvatest bakteritest. Pinnakatete arenduses osaleb ka Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ). Kui sellised katted kasutusele võtta, võivad need pidurdada antibiootikumidele allumatute ehk resistentsete bakterite levikut. Lisaks võiks selliste katete kasutamine haiglatingimustes pärssida sagedasi nakkusjuhte patsientide hulgas.

Antibakteriaalsete pinnakatete arendaja Angela Ivask KBFI keskkonnatoksikoloogia laborist ütles, et nii tõhusat antibakteriaalset pinnakatet, kui ta ise koos kolleegidega loonud on, pole ta varem testinud. „Isegi teadusajakirjanduse põhjal võib öelda, et meil on ühed tõhusamad katted.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt