fbpx

Pokkerimäng lahkumisega

 

Lauri Tabur

„Ma lähen minema!” on lause, mida iga juht on tõenäoliselt pidanud ühel või teisel viisil oma inimeste käest kuulma. Ja see nõuab juhi tähelepanu, ükskõik kas öeldu on mõeldud tõsiselt või lihtsalt pilgu püüdmiseks. Ehkki see kõlab nagu klišee, on inimesed siiski põhiline kapital, kelle abil me juhina oma eesmärke saavutame. Seepärast tuleb juhil taas kord ümberarvutusi teha, et vaadata, kuidas lahkumisest alles jäänud kapitaliga hakkama saada. Seda enam, kui teade lahkumisest tuleb ootamatult, nagu enamasti ikka juhtub.

Ootamatu oli see ka reede pärastlõunal, kui Karl mu kabineti uksepiidale nõjatus ja viisakusest kaks koputust tegi: „Tere, Lauri, tohin ma sind korra eksitada?” Hoian reedesed pärastlõunad tavaliselt igapäevatööst veidi vabamad, et enne nädalavahetusse sukeldumist nädal rahulikult kokku võtta. Aga kuna olime juhtidega kokku leppinud, et meil on oma inimeste jaoks avatud uste poliitika, oli Karli soov minu kui tippjuhiga kohtuma tulla täiesti ootuspärane.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt