fbpx

Eksiarvamusi enesearendamisest

Enesearendamise ja -mõistmise kohta on liikvel mitmeid müüte. See on mõneti arusaadav, sest psühholoogia, neuroteadused, käitumisökonoomika jms arenevad helikiirusel, ajades meid sageli segadusse. Koolitus- ja arendusfirma SELF II loovjuht Karin Hango toob välja mõned müüdid ja juhib meid raamatute jt allikate juurde, kust saab teaduspõhist infot ühe või teise kohta.

1. Inimesed jagunevad selgetesse tüüpidesse, mis määravad ära nende piirangud ja millest lähtuvalt saab nende kohta koostada lihtsaid n-ö kasutusjuhendeid.

Kuna inimeste toimimist uurivates teadusharudes on viimastel aastakümnetel tehtud palju selliseid avastusi, mis on argiarusaamadega vastuolus, satuvad uuritavad ise enese ja kaaslaste mõistmisel sageli segadusse. Või muutuvad lootusetuks ning klammerduvad mingitesse lihtsatesse jaotustesse, loobudes süvenemast.

Näiteks arvatakse, et inimesed on päriselt kas visuaalsed, auditiivsed või kinesteetilised ja see määrab üheselt ära nende õppimise viisi ja arendamise võimalused. Sageli pidurdavad inimesed oma arengut nii, et hindavad ennast ise mingis osas piiratuks,

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt