Ringkäik Tallinna sadama ja Admiraliteedi töökodade minevikus

0
Vaade Admiraliteedi basseinile Tallinnas 1920ndatel (Foto: autori erakogu)

Üks esimesi arvatavasti Tallinna sadamakohast rääkivaid kroonikalugusid on pärit 1032. aastast. Novgorodlaste lodjalaevastik rootsi viikingi Uljebi (Rongvoldi poeg Ulf) juhtimisel tegi sõjakäigu Tallinna alla, kuid jõudis ainult „raudväravateni”, kus sai merelahingus eestlastelt lüüa. Koos põhjaläinud lotjadega hukkus ka Uljeb ning kroonika räägib, et „ainult vähesed tulid koju tagasi”, kirjutab ajaloolane Jaak Juske.*

Tallinna ajaloo uurija Jüri Kuuskemaa arvates võis olla tegemist tõelise raudväravaga (Iseren Dore) Sulevimäe piirkonnas, kust sadamakoht ei olnud kaugel. Igatahes ulatus muinasaja lõpus mererand lõunas tänase Gonsiori tänavani. Rannajoon liikus põhja poole nüüdse Uue tänava joonel. Sealkandis võis asuda tollal ka sadam.

 

Keskajal jätkas maapind kiiret tõusu ja merepiir nihkus tublisti põhja suunas. Nii muutus ka sadama asukoht. 14. sajandi teises pooles oli tänase Vanasadama, hilisema Läänemuuli kohale rajatud laevade randumissild. See sai alguse umbes tänase A-terminali põhjaservast ja kulges kirde suunas. Sild purunes 1612. aasta tormis ja taastati alles kümme aastat hiljem.

Aastal 1710 alistus Eestimaa rüütelkond Vene tsaarile. Neli aastat hiljem, 2. veebruaril 1714 alustati Peeter I käsul vana kaubasadama kõrvale sõjasadama ja Admiraliteedi (sõjalaevade ehitamise ja remondidoki) ehitustöödega. Suure osa tööst hävitas 1716. aasta novembritorm. 1718. aastal hakkasid sõjasadama tööd venima, sest Peeter I muutis ehituse plaane ja kavatses sõjasadama rajada hoopis Paldiskisse. 1721. aastal toimusidki ehitustööd põhiliselt Paldiskis, kuid jätkusid ka Tallinnas.

Matrosskaja sloboda

Aastaks 1722 olid Admiraliteedi töökojad kujunenud linna esimeseks suureks tööstusettevõtteks, kus rassis ligi 250 töölist ja valmis enamik keiserliku Venemaa sõjalaevadest. Admiraliteedi kanali kaldale ehitati kasarmud ja Admiraliteedi hooned. Tekkis omaette venekeelne Matrosskaja sloboda nimeline asum, mis hõlmas kogu nüüdse Mere puiestee, Ahtri, Sadama ja Lootsi tänava piirkonna. 1752. aastal pühitseti vanast agulist ainukesena tänaseni säilinud Püha Siimeoni ja Hanna õigeusu puukirik.

Läänemuuli otsa juurde rannale rajati sadama kaitseks suurtükipatarei. Täiendavad kaitserajatised olid veel Maarjamäel ja Paljassaarel ning merre oli ehitatud sadama kaitseks ka fort.

Aastal 1763 määrati Läänemere sadamate peadirektoriks krahv Burchard Christoph von Münnich, kes kontrollis arengus seisma jäänud Tallinna sadama seisukorda. Kuni selle ajani oli sõjasadama asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivipulvärkidega** sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest varjule minna.

Tallinna sadam tuli ehitada Johann Ludwig Luberas von Potti projekti järgi endisest lääne poole ning see pidi mahutama 10 liinilaeva, 10 fregatti ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast.

Aasta 1790 paiku koondus Tallinna sõjasadamasse peaaegu kogu Venemaa Läänemere laevastik. Aastal 1797 ehitati rootsiaegsest kaubasillast (Kaupmehe sild) põhja poole kaitsetamm Läänemuul (Lääne pulvärk), mis moodustas terviku hiljem eraldunud lõunamuuliga. Läänemuul oli ette nähtud sõjalaevade jaoks, kuna olemasolev sadamasild ei pakkunud selleks piisavalt ruumi ega varju. 1799. aastal aga süvendati Tallinna sadamas sõjasadama basseini ja rannale rajati uusi patareisid. Laiendati ka Admiraliteedi töökoda: tööliste arv tõusis ettevõttes 500-ni.

Napoleoni sõdade ajal koostas insener Norberg 1806. aastal Tallinna sõjasadama uue projekti ja selle järgi asuti järgmisel aastal ka sõjasadamat välja ehitama. Merre, läänemuuli merepoolsest otsast loodesse, rajati eraldiseisev lainemurdja, mis sajandi keskel läänemuuli ümberehituse käigus sellega ühendati.

Sadama kaitseks pandi püsti 24 kahuriga patarei ja remonditi põhjalikult kindlustusi. 1813–1818 ehitati põhjamuul, 1844. aastal valmis idamuul ja 1850–1856 rajati Viktoria sild. Pärast pikka aega ehitatud idamuuli (Ida pulvärk) valmimist moodustus Tallinnas kaks sõjasadamat: Uus sõjasadam põhja- ja idamuuli haardes ning Vana sõjasadam läänemuuli varjus. Vana sõjasadam antigi kaubalaevade kasutusse ja sellest ajast hakati seda sadamaosa nimetama kaubasadamaks.

Aastal 1827 hakati vastavalt 28. veebruaril 1827 tsaar Nikolai I kinnitatud Tallinna sõjasadama kindlustamise projektile ehitama Läänepatarei kohale uut forti, mis pidi ühtlasi kujunema ka rannakaitseobjektiks. Patarei merekindlus meenutas põhiplaanilt sekstanti. Merekindluse ehitustööd algasid 1829 ja lõpetati 1830. aastate lõpus juurde- ja ümberehitustöödega. Sõjasadama merekindluse merepoolne kaitseehitis kaitsekasarm jaguneb neljaks sektsiooniks.

Aastal 1857 andis Venemaa keisririigi merevägi tema hoolde usaldatud rajatised üle Mereväe insenerikomandole. 1828. aastaks kaotas Tallinna sõjasadama merekindlus lõplikult sõjalise tähtsuse ja vastava staatuse ning sadama läänemuul, Kaupmehe sild ja rannaveosild anti üle Tallinna linnale. Algasid ulatuslikud tööd suure kaubasadama rajamiseks. Ehitati uued kaid, kerkis tollihoone ja elevaator, nii Sadama kui Ahtri tänava poolt jõudis sadamasse raudtee.

Sünnib Tallinna Sadamatehas

Aastal 1860 nimetati senised sõjasadama Tallinna Admiraliteedi töökojad ümber Tallinna Sadamatehasteks. Kuid kuna Admiraliteet, linna senine suurim tööstusettevõte oli rajatud Tallinnas baseeruva purjelaevade eskaadri remondiks, siis koos purjelaevade osa vähenemisega 19. sajandi keskel Admiraliteedi töökodade tähtsus kahanes. Aastatel 1899–1901 ehitati senine kitsas merre suunduv kanal ümber Admiraliteedi basseiniks.

Kogu Tallinna sadama piirkonda kutsuti tsaariajal Uus-Hollandiks. Põhjuseks sealne madal vesine pinnas ning Madalmaade sadamalinnu meenutavad kanalid ja laohooned.

Pärast Esimest maailmasõda kaotas laevatehas suurema tähtsuse, jätkates Riigi Sadamatehase ja pärast Teise maailmasõja purustuste likvideerimist ENSV Laevaremonditehasena. Nii kutsuti Admiraliteedi basseini toona Laevaremonditehase basseiniks. 1994. aastal suleti aga tehas lõplikult.

Kaasajal on Vanasadama ala arendanud AS Tallinna Sadam. Vanasadam on kohandatud üksnes reisilaevade vastuvõtuks. Sadamas on neli reisiterminali, neid kaidega ühendavad koridorid ning veeremlasti vastuvõtuks kairambid. Reisiterminalid on tähistatud valmimise järjekorras tähtedega.

Üle jahisadamana kasutatava Admiraliteedi basseini kavandatakse rajada jalakäijate sild, mis kiirendaks ühendust terminalide vahel. Basseini kõrvale kerkib aga lähiaastatel Porto Franco ärikeskus. Kogu sadamaala on suurte muutuste keerises, saades täiesti uue, nüüdisaegse ilme.

 

*Artikli koostamisel on kasutatud Tallinna entsüklopeedia andmeid.

**Eesti etümoloogiasõnaraamatu järgi on pulvärk kalda tugisein, sadamasild. Alamsaksa keeles tähendab bolwerk puitkindlustust, plankudest konstruktsiooni.

 

 

 

 

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt