fbpx

Ringkäik Tallinna sadama ja Admiraliteedi töökodade minevikus

Vaade Admiraliteedi basseinile Tallinnas 1920ndatel (Foto: autori erakogu)

Üks esimesi arvatavasti Tallinna sadamakohast rääkivaid kroonikalugusid on pärit 1032. aastast. Novgorodlaste lodjalaevastik rootsi viikingi Uljebi (Rongvoldi poeg Ulf) juhtimisel tegi sõjakäigu Tallinna alla, kuid jõudis ainult „raudväravateni”, kus sai merelahingus eestlastelt lüüa. Koos põhjaläinud lotjadega hukkus ka Uljeb ning kroonika räägib, et „ainult vähesed tulid koju tagasi”, kirjutab ajaloolane Jaak Juske.*

Tallinna ajaloo uurija Jüri Kuuskemaa arvates võis olla tegemist tõelise raudväravaga (Iseren Dore) Sulevimäe piirkonnas, kust sadamakoht ei olnud kaugel. Igatahes ulatus muinasaja lõpus mererand lõunas tänase Gonsiori tänavani. Rannajoon liikus põhja poole nüüdse Uue tänava joonel. Sealkandis võis asuda tollal ka sadam.

 

Keskajal jätkas maapind kiiret tõusu ja merepiir nihkus tublisti põhja suunas. Nii muutus ka sadama asukoht. 14. sajandi teises pooles oli tänase Vanasadama, hilisema Läänemuuli kohale rajatud laevade randumissild. See sai alguse umbes tänase A-terminali põhjaservast ja kulges kirde suunas.

Edasi lugemiseks:

Ajakirja Director tellija saab lugemise võimaluse kõikidele veebiartiklitele- ja arhiivile ning paberkandjal ajakirja koju eelisjärjekorras. Lisaks leiad Directori kaante vahelt ka ajakirja Inseneeria.

Kommentaarid on suletud

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt