fbpx

Kuidas targalt magada?

0
Vaade tootmisprotsessile (Foto: Wendre AS)

Inimesed veedavad kolmandiku elust voodis ja nii pakuvad unega seotud probleemid ning nende mõju meie tervisele hulganisti uurimisainest. „Pärnu tekstiilitootja Wendre on üks neist, kes otsib läbi uute areduste lahendusi unekvaliteedi tõstmiseks,“ kirjutab Gerli Ramler.

„Magamisega seotud häired avaldavad otsest mõju inimese meeleolule ja tervisele ning inimeste unehügieen peegeldub nende näos. Paljud on kindlasti tundnud, kuidas pärast magamata ööd on pea uimane ning mälu ja töövõimekus aeglustuvad. Kahjuks pööratakse liiga vähe tähelepanu sellele, et pidev magamatus võib viia ka püsivamalt üldisele töövõimekuse allakäigule ja krooniliste haigusteni,“ räägib Wendre tootearendusjuht Anneli Tomingas.

Tehismaterjale ei tasu karta

Ettevõtte visuaalse identiteedi (CVI) juht Markus Trei nendib, et samuti nagu kõigile inimestele ei sobi ühesugused trennijalanõud ja šampoon, on ka voodiriietega: igaühe jaoks on olemas materjal, millest valmistatud voodiriiete vahel on just temal parim uni. „Kuigi tänaseni pole veel tehtud väga täpseid uurimustöid erinevate omadustega vooditekstiilide, madratsite, tekkide ja patjade mõjust unekvaliteedile, siis on selge, et lisaks muudele faktoritele nagu valgus, müra ja magamiskeskkond on neil kindlasti oma roll täita. Vooditekstiilid on täna palju enamat kui lihtsalt padjad, tekid ja nende katted.“

Vooditekstiilid ja -tooted on üks osa abivahenditest, millega inimene saab tõsta oma magamiskvaliteeti ja toetada üldist tervist ning heaolu. Magamistoodete arengus on viimaste aastate jooksul tehtud väga suur hüpe ning üha rohkem leiavad rakendust funktsionaalsed materjalid, mis on enne voodimaailma jõudmist saanud tuntuks näiteks spordirõivaste tootmisel: järjest enam eelistatakse puuvillaste rõivaste asemel hingavaid sünteetilisi materjale, mis ei ima vedelikku, on kerged ja kuivavad kiiresti. Inimene veedab voodis järjest ühel kohal 6–8 tundi, mille jooksul peab keha uuenema ja puhkama ning seetõttu on ülioluline püsiv ja kergesti saavutatav hügieen.

Tomingas märgib, et magamisotstarbeliste tekstiiltoodete valik on täna juba väga mitmekülgne. „Oma koht on nii looduslikku päritolu, tehislikel kui sünteetilistel materjalidel. Looduslikku päritolu materjalidest toodete funktsionaalsus toimib omal looduslike omaduste baasil. Tänaseks on aga palju arendusi tehtud nii tehis- kui sünteetilistes materjalides ning ka meie kasutame nn tarku materjale, mis suudavad näiteks kaasa aidata voodikeskkonna temperatuuri reguleerimisele. Need materjalid on võimelised soojusega reageerides ning vastavalt vajadusele salvestama või juhtima soojusenergiat. Kõik see toimub ühe ja poole kraadi ulatuses, mida inimene suudab eristada. Stabiilsem temperatuur tagab inimesele rahulikuma unekeskkonna.”

See toimib uuendusliku tehnoloogia abil, kus tekstiilile on lisatud omadusi muutvaid mikrokapsleid (PCM – phase changing material), see materjal on arendatud ja kasutuses ka kosmoses. Teine praegu populaarsust koguv suund on probiootikumide kasutamine materjalides: magamiskeskkond inimese ümber muutub tänu sellele allergeeni- ning tolmulestavabaks. Tehiskangaste plussina võib välja tuua ka asjaolu, et paljude inimeste peljatavad bakterid elavad meelsamini naturaalses kui sünteetilises keskkonnas.

Mis und mõjutab?

Oluline on magamistoodete omavahelise kombineerimise ja terviklahenduste tundmine, näiteks – kuidas toimivad tekid ja padjad koos voodipesuga. Kui inimene tahab endale osta õigest materjalist tekid, padjad ja voodipesu, on tähtis esmalt kindlaks teha magamisharjumused. Tekki valides võiks ennast mõnda aega jälgida, et selgusele jõuda, millises keskkonnas magatakse: jahedamas või soojemas, vahelduva või ühtlase temperatuuriga ruumis. Kas ennast tuntakse mugavamalt raskema või kergema tekiga? Kas otsitakse toodet, mida kasutada aastaringselt või soovitakse talveks soojemat ja paksemat ning suveks kergemat ja õhemat tekki? Kas esineb palju higistamist või hoopis külmetavad jalad pidevalt? Kas inimene on allergiline tolmule ja tolmulestadele?

Padja valikul on tähtis pöörata tähelepanu magamisasendile: kas magatakse külili, kõhuli või hoopiski selili. Kui palju inimene higistab, kas eelistatud on kõrge peaalune või pigem madalam? Kas esineb pingeid kaela piirkonnas ehk kas vajatakse kaela ja pead toetavat ning lõdvestust soodustavat ergonoomilist toodet? Madratsi peale käiv kattemadrats pakub nii lisamugavust kui ka kaitset. Selle abil saab muuta magamiskeskkonda pehmemaks ja temperatuuri reguleerivamaks ning samuti pikendab see voodimadratsi eluiga. Tähtis on valida madrats vastavalt kehakaalule, samuti tuleks läbi mõelda eelistused tugevama või pehmema pinna osas.

Mäluvaht sai alguse NASA-st

Üks materjal, mida madratsites ja ergonoomilistes patjades ohtralt kasutatakse on „Memory foam“ ehk „Visco elastic foam“ ehk eesti keeles kõnekeeles „viskoporoloon“ või mäluvaht. Poroloon on sünteetiline materjal, kus kemikaalide segamisel paisub või „küpseb“ poorne ja pehme vahulaadne materjal. Erinevate retseptidega saab muuta materjali tihedamaks, pehmemaks, kõvemaks, elastsemaks, samuti saab lisada looduslikke õlisid või rohkem vett ja vähem kemikaale, muuta materjal õhku läbilaskvaks või näiteks masinpesukõlbulikuks. Kõvemad või jäigemad tavalisemad poroloonid nagu vahtpolüuretaan on sageli suletud pooridega, mis tähendab, et õhu liikumine on materjalis takistatud. Sellist materjali kasutatakse pehmes mööblis ja madratsites alumiste kihtidena, kuna see on oma omadustelt tugev ja vastupidav.

Mugavuse suurendamiseks kasutatakse mäluefektiga elastsemat porolooni, mis võtab ja hoiab vastavalt vajutusele ja raskusele kuju, kohandub keha kujuga ja toetab seda kogu ulatuses. Raskuse eemaldamisel võtab materjal algkuju, kuid taastub võrreldes tavalise tugeva porolooniga aeglasemalt. Viskoporoloon on tiheda struktuuriga, kuid samas on materjalis tagatud õhu liikuvus ning hingavus. Toetades lamava inimkeha loomulikku asendit, aitab selline madrats hoida ära võimalikud valud, mis on tingitud keha valest toetuspinnast.

Selline aeglaselt taastuv materjal loodi algselt NASA eestvedamisel, et kosmosesse sõitvatel astronautidel oleks hea pehme istuda vastavalt oma kehakaalule ja kehale rakenduvale muutuvale raskusjõule. Kunagine kõrgtehnoloogiline kosmose materjal on nüüdseks väga levinud ja kasutatakse lisaks madratsitele ja patjadele ka meditsiinis. Näiteks ergonoomiline kaelapadi toetab magamise ajal tugisammast ning aitab leevendada ebasobivast asendist tingitud peavalusid. Poroloonide omaduste parendamiseks lisatakse neisse looduslikke õlisid, näiteks soja- või aaloetaimest või näiteks apelsiniõitest. Need muudavad materjali väga pehmeks ja nahale meeldivaks.

Samuti lisatakse patjadesse ja madratsitesse geelikihi või kapslitena materjale, mis juhivad või salvestavad soojust, et tagada sobiv temperatuur. Erinevad õlid annavad ka lõhna, mis mõjuvad rahustavana ja soodustavad puhkamist. Poroloonist padjad ja madratsid on kergesti eristatavad ja äratuntavad nende eriliselt lõigatud kuju poolest, neid võib näha erinevate lõigete ja tekstuuride ja perforeeringutega.

Markus Trei lisab, et aina enam pööravad kliendid tähelepanu taaskasutuse ja keskkonnasõbraliku toodete poole. Wendrel, kui suurel tootjal, tekib ka suurem hulk tootmisjääke, mistõttu on taaskasutus leidnud seal oma koha: välja on arendatud tootepered, kus kasutatakse ära peaaegu kõik tootmisjäägid.

 

 

WENDRE AS

Ajalugu ulatub aastasse 1935, kui Vändras alustas tööd linavabrik

Töötajaid 842 (31.12.2017)

Aastakäive 120 miljonit eurot

Käive 36,3 miljonit eurot (01.09–30.11.2017), krediidiinfo andmetel

Olulisemad sertifikaadid: ISO 9001 (aastast 2000), ÖKO-TEX 100 (aastast 2003) ja ISO 14001 (aastast 2005)

 

 

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt