fbpx

Rahulolu ja rühkimine tasakaalu

0

 

Pidevalt kiirenev elutempo ja ootus saavutada üha paremaid tulemusi. Vastureaktsiooniks tugev soov aeg maha võtta ja lihtsalt olla. Kuidas leida tasakaal nende kahe vahel, nii et vaimne pool saaks rahulikult kulgeda ja materiaalsed vajadused oleks kaetud? Räägib Kristjan Otsmann.

Pikaajaline õnnetunne eeldab tasakaalu meelevirge tasakulgemise ja aktiivse tulemuslikkuse vahel. Psühholoog Susan Weinschenki ja teiste uurimistöö on näidanud, et püsiva motiveerituse jaoks ei piisa materiaalsest heaolust, sest isu kasvab süües. Õnnetunne tuleb pigem inimese adekvaatsemast minapildist, võimest jälgida maailma neutraalselt positsioonilt, korras lähisuhetest ja oma potentsiaali realiseerimisest.

Siin tulebki mängu mindfulness ehk meelevirgus (Doris Kareva tõlge) ehk meeleteadlikkus ehk ärksameelsus ehk kohalolek ehk mindfulness. Ühe esimesena läänemaailmas meelevirguse kasutusele võtnud Joe Kabat-Zinn defineerib seda nii: sihilik tähelepanu pööramine käesolevale hetkele hinnanguid andmata. Me asume vaatleja rolli ja sedastame neutraalselt, mis siin ja praegu toimub. Kui suudame ennast ja ümbritsevat olukorda vaadelda kõrvalseisja pilguga, siis reageerime adekvaatsemalt ja pingeolukorrad lahenevad hõlpsamalt.

 

Kasu mitte-midagi-tegemisest

Viimasel paarikümnel aastal on läbi viidud mitmeid uuringuid, et mõista, mis toimub inimese organismis vaikolu ehk meditatiivses seisundis. Hiina teadlased on avastanud, et sügavas meditatsiooniseisundis vajab aju hapnikku vähem kui rahuliku une faasis, seega puhkab aju selles olukorras paremini kui magades. (Tõsi küll, aktiivsem tegevus toimub une ja mediteerimise puhul aju eri piirkondades.)

California teadlased aga avastasid kümmekond aastat tagasi, et neil inimestel, kes mediteerisid kaheksa nädala jooksul iga päev veerand tundi, õhenes ajukoor otsmikusagara piirkondades aeglasemalt kui neil, kes seda ei teinud. Just selles ajupiirkonnas toimub impulsside kontroll, veatuvastus, tähelepanu suunamine ja hoidmine, empaatia, meeldejätmine ja meenutamine ning toimingute koordineerimine. Lihtsamalt väljendudes: sihipäraselt molutavad inimesed tulevad omadega paremini toime.

Seega loob ja suurendab meelevirgus tajutavat aega (kairos) ja aitab mõõdetavat aega (chronos) tulemuslikumalt kasutada.

 

Lihtsad meetodid

Meelevirguse meetodeid ja nende kasutamise võimalusi töö- ja eraelus on palju. Toon mõne näite.

Kõige lihtsam on alustada sellest, et teed oma päevas sihikindlalt pause. Istu näiteks hommikul enne tööd mõni minut sirge seljaga, vaata kaugusesse või sulge silmad ja keskendu hingamisele. Märka, kuidas sa hingad rahulikult sisse ja seejärel rahulikult välja.

Kui hingamine on korrapäraseks muutunud, siis jälgi ennast kõrvalt: kas otsaesine ja silmad on lõdvestunud; millises pea, kaela, õlgade või selja osas sa tunned väsimust või pinget; ega kõht ole krampis; mis tunne on kätel-jalgadel. Liiguta-lõdvesta pinges kohta veidi rahulikult ja mõtle, et see on juba lõdvestunud. Selle tulemusena annab pinge järele.

Seejärel naerata kergelt, pooleldi sissepoole, ava silmad, naase tavamaailma ning asu tasapisi toimetama.

Selliseid lühikesi pause tasub teha iga poole tunni või tunni tagant. Samuti on arukas niimoodi tööpäeva alustada, teha kerge paus enne ja pärast lõunapausi ning ka tööpäeva lõpus. Selle tulemusena sujub töö lihtsamini ja tulemuslikumalt.

 

Paar nippi efektiivsuse tõstmise jaoks

Jah, esimene mõte on see, et ega meelevirgusmeetodeid ei saa usaldada, kui on vaja tulemusi saavutada! Ikka tööd tuleb teha! Rohkem, kiiremini, paremini.

Hüva, näitan paari nõksu, mille abil saad kiiresti efektiivsust ja tulemuslikkust tõsta.

Kõigepealt pane siht paika: miks sa teed neid asju, mida sa teed. Miks sa oled? See on kompass, mis aitab otsustada, mida teha ja mida mitte.

Kui see tundub sulle hirmuäratav, siis astu lühema sammuga. Varu näiteks tööpäeva lõpus kümmekond minutit, et mõelda, mis on järgmise päeva kõige olulisem tegevus, mille esimesena ära teed. Tee see otsus enne töölt lahkumist.

Loomulikult, hommik võib kaasa tuua ootamatusi ning sellest plaanist ei saa asja. Aga proovi ikkagi. Kui homme hommikul ei tule välja, siis proovi homme õhtul ja ülehomme hommikul uuesti.

Järgmine asi: võta meilitulv kontrolli alla. Kui võimalik, ära sukeldu hommikul esimese asjana meilikasti. Küll see, kellel mõne asjaga kiire, helistab. Võta kohe ette see tegevus, mille otsustasid esimese asjana ära teha. Meditatsiooniõpetaja Pedram „Urban Monk” Shojai soovitab lugeda kirju kaks korda päevas: enne lõunapausi ja tööpäeva lõpus, ning vastata kõigepealt neile, millele saab vastata mõne minutiga, ja märkida teiste jaoks oma ajakavasse aeg. Kui see pole võimalik, siis loe kirju kahe tegevuse vahel, muidu häirivad need keskendumist ning tulemuslikkus langeb hüppeliselt.

Kolmas asi: jälgi oma energiat ja ümbritseva elu rütmi. Kui võimalik, võta keskendumist nõudvad tegevused ette siis, kui oled energiast tulvil ja tead, et tõenäoliselt ei katkestata su töökulgu. Rutiinsed ülesanded jäta pigem sellesse aega, kui energiat eriti palju pole.

Neljas soovitus: kui vähegi võimalik, tee miinimum, mis pakub sulle ja teistele rahuldust ning annab kasutatava tulemuse. Erandiks on tegevused, mis loovad sulle energiat ning aitavad muuta sise- ja välismaailma oluliselt paremaks kohaks.

Viies ja viimane soovitus: hoia tervis korras. Me vajame küllaldaselt vett: joo klaas pärast ärkamist ning seejärel üks klaas iga tunni-paari tagant. Vaata üle toitumine ning eelista e-ainetevaba värsket ja värskelt valmistatud toitu. Hoolitse une eest: väldi paar tundi enne uinumist sinise ekraani vaatamist, olgu selleks teler, arvuti või mobiil. Leia katse-eksituse meetodil parim uinumise ja ärkamise aeg. Liigu vähemalt 10 000 sammu päevas ning tee veidi trenni ka. Kõik need asjad parandavad tulemuslikkust.

 

Kasuta säästetud aega nutikalt

Mõne aja pärast märkad, et jõuad rohkem olulisi asju kiiremini tehtud. Nüüd tuleb võtmekoht: selle asemel, et tõsta töökoormust ning luua veel paremaid tulemusi, võta aega endale, lähedastele ja meelevirguse suurendamisele.

Milliseid harjutusi teha, et suurendada kohaloleku tunnet? Peale tavapärase kujustamise ja mõtluse ehk mediteerimise võib näiteks teadlikult jalutada. Selle puhul soovitab zen-budistlik õpetaja Thích Nhất Hạnh astuda nii, et sa tunnetad iga sammu, kusjuures iga sammuga hingad jalga maha pannes rahulikult kaheni või neljani lugedes välja ja jalga tõstes sama rahulikult kaheni või neljani lugedes sisse. Hiljem võid tempot veelgi aeglustada.

Või jaluta looduses ning vaatle ümbrust: kuidas puud kolletavad, taimed kasvavad, oksad liiguvad või kivid lebavad. Mõtiskle näiteks selle üle, kui kaua on loodus sel moel eksisteerinud ja kui üürike on inimese viibimine nähtavas, kuuldavas ja tunnetatavas maailmas.

Või püüa lihtsalt teha igapäevaseid asju teadlikult. Mängi lapsega täiega, nautides seda. Enne sööki nuusuta selle lõhna ja märka kõiki maitseid, mida toit pakub. Toitu mälu rahulikult ja naudinguga. Pärast toitu taju, mis tunne on olla täis kõhuga. Korista või meisterda midagi teadlikult ja mõnuga. Loe raamatut rahulikult, võttes vahepeal mõtiskeluks pause. Kui sul on vaja e-kiri saata, siis kirjuta see keskendunult ja loe enne saatmist korra rahulikult läbi, mõeldes, mis tundega saaja selle avab ja kuidas ta seda loeb.

Siia alla kuulub ka päeviku kirjutamine ja mööduva päeva peegeldamine, igapäevane loetelu asjadest, inimestest ja tegevustest, mille üle tänulik oled. Või joonista ja kritselda mingeid mustreid…

Teadlikuks tegutsemiseks on kümneid ja sadu võimalusi. Oluline on see, et me ise märkame, mida teeme, ning oleme selle tegevuse juures täiesti kohal. Leia enda jaoks sobiv viis kohaolekutunde tekitamiseks ning harjuta ja täiusta neid.

 

Esimesed tulemused

Kuu või paar pärast eluviisi uuendamist märkad, et su elu on paremaks muutunud. Sa tegutsed küll vähem, aga saad vähema ajakuluga rohkem tehtud. Jõudeaega tuleb juurde nagu ka oskust seda nautida. Tasub proovida!

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt