Kuidas Mäe talu asemele kerkis Kopli kaubajaam

0
Kopli kaubajaam (Foto: autori erakogust)

„Keset Põhja-Tallinna laiub Kopli kaubajaam. Kohalik rahvas unistab, et see Pelgulinna asumi alla kuuluv suur kinnine ala avatud saab ja ülejäänud linnaga ühte sulab. Enam kui sajandi eest laius looduslikult kõrgemal platool keset Kopli poolsaart aga Mäe talu,“ kirjutab ajaloolane Jaak Juske.

Raudtee jõudis piirkonda kohe pärast Tallinn-Peterburi raudtee avamist 1870. aastal, mil alustati ka Balti Raudtee Peatehaste rajamist. Esimeses järjekorras valmis depoo 12 vedurile. See Balti jaama vastas asunud hoone on juba ammu lammutatud. Ka esimeses järjekorras valminud töökojad ja laod Telliskivi tänaval on praeguseks lammutatud või põhjalikult ümber ehitatud. Need olid paekivist seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest viilkatusega tüüpilised Tallinna 19. sajandi tööstusehitised.

Aastatel 1873–1874 tehast laiendati. Ehitati kuuekohaline veduridepoo ja töökoda, mis on säilinud peaaegu algsel kujul. See on kasutusel vaguniremonditsehhina. 1870. aastal avatud tehase uhkuseks on auruveduri rataste treimise pink.

Esialgu asus kaubajaam Balti jaama Soo tänava poolses otsas. Juba enne Esimest maailmasõda oli aga kavas Heina ja Kopli tänava vahelisele alale rajada uus suur kaubajaam. Eeltööd selleks käisid, madalamaid kohti täideti ümberkaudsetest vabrikutest toodud prügi ja liivaga. Segastel aegadel, eriti pärast 1917. aastat, oli see kant tuntud kurjategijate kohtumiskohana. Samas ulatus sinna raudteeharu, mille ümbrusesse rajati kütteladu. 1919. aastal üritasid kommunistid korraldada küttelaos streiki, kuid see ei leidnud toetajaid. Küll aga selgitas juurdlus, et streigi organiseerijad olid seotud Nõukogude Venemaaga, mis oli tollal Eestiga sõjas.

Insener Wilhelm Salemanni 1933. aasta projekt järgi hakati Telliskivi 57b piirkonda ehitama uut kaubajaama. Ehitustööd kestsid mitu aastat. 1937. aastal töötas nelja suure aida ja kaubakontori ehitamisel iga päev sadakond töölist. Viletsa pinnase tõttu tuli hoonetele valada betoonpõhjad. Kaubajaam valmis 1938. aastal ja kandis algselt Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi. Vana kaubajaam Balti jaamas anti esialgu üle Riigi Viljasalvele ning seejärel lammutati.

Juunis aastal 1941 seisid Kopli kaubajaamas küüdirongid. Sama aasta 27. augustil süütasid aga taganevad punaväelased kaubajaamas asunud soomusrongi ja varustusega täidetud sajad vagunid. Tallinna elurajoonide pommitamisel 1944. aasta 9. märtsil jäeti aga lahinguvarustust täis olnud Kopli kaubajaam puutumata. Samas on minu vanaisa, kes elas tollal Kopli 13h raudteelaste majas, meenutanud, kuidas lennukipommi plahvatuse tekitatud õhusurve lõi pikali nende suure köögikapi, mis blokeeris keldriluugi. Neil läks perega tükk aega, et lõksust pääseda. Vanaisa kodumaja jäi õnneks enamvähem terveks. 1941. aastate lõpus rajati Nisu tänava otsast üle kaubajaama laia territooriumi jalakäijatele sild, mis tagas otseühenduse Kalamaja Kopli ja Volta tänava piirkonnaga, kus asusid Tallinna masinatehas ning Volta tehas. Amortiseerunud sild lammutati maha 2003. aasta suvel. Pelgulinlastel on selle sillaga toredaid mälestusi.

Peeter Krallil on kadunud sillaga kaks mälestust: „Poistena meeldis meil seal sillal all manööverdavaid auruvedureid jälgida ning kui õnnestus, nende aurukorstnasse mõni kivi pillutada. Tabamuse korral lendas kivi raketina taeva poole… Teine mälestus on noorukieast, kui sillal venekeelse kambaga vastakuti sattusin. Kohtumisest sai kiiresti kaklus üks kuue vastu, mis paraku minu kahjuks keeras. Kui olin juba pikali ja jalalööke tõrjusin, tegi üks neist teistele ettepaneku mind sillalt alla raudteele visata. Ma ei tea, kuidas lugu lõppenud oleks, kui silla Kopli tänava poolsest otsast poleks esile kerkinud sõjaväepatrull. Kamp otsustas kiiresti Pelgulinna suunas taanduda ja minul jäi tänu sellele ka hing sisse. Niisiis pean punaarmeele tänulik olema…“

Erik Boltowski on meenutanud: „Väikeste koolipoistena, 1960. aastate keskel, oli meil kombeks seal sillal lihtsalt vahtida, kuidas ronge manööverdades koostati. Igavesti lahe oli auruveduri paksu suitsu sisse jääda, kui see silla alt läbi tossutas. Kive me neile küll korstnasse ei loopinud. Juba suurte meestena kargasime Kopli tänaval raudtee ülesõidul trammi tagumisest vagunist liikumise pealt välja, et mitte pikka maad jalgsi sillani vantsida – ametlik trammipeatus oli meie meelest õige kaugel. Et hüpata tohib ainult tagumise vaguni tagumisest uksest ja ainult sõidusuunas(!), selle tegi meile selgeks me oma paps. Kui komistad ja kukud, siis lööd end ära, aga ei satu vähemalt rataste alla. Kuna Ida-Saksa Iowa ja Gotha trammivagunite tagumise ukse all enam rattaid ei olnud, neil trammidel oli vanker üsna lühike, siis hetkel kui su jalad maad puudutasid oli tramm selle sekundi jooksul sinust juba möödunud ja hüpe oli suhteliselt ohutu. Enne Masinatehase õuelt väljuva raudteega ristumist võttis tramm alati ka kiiruse väga kõvasti maha. Kui olid maha hüpanud, jooksid lihtsalt trepist üles ja jalutasid mööda silda otse Pelgulinna.“

Tänaseks on juba ammu selge, et Kopli kaubajaama praegune asukoht linna keskel on sobimatu ning nii kohalik kogukond kui linn tahaks selle mujale viia. Ohtlike veoste käitlemine on seal küll lõppenud ja veomahud vähenenud, kuid esialgu ei liigu kaubajaam kuhugi. See on vajalik suurte kaubarongide manööverdamiseks. Valitsus pikendas 2017. aastal Eesti Raudtee õigust kasutada kaubajaama ala järgmiseks 50 aastaks.

Kui aga ühel hetkel see umbes kolmveerandi vanalinna suurune maa-ala keset Tallinna siiski avanema peaks, on sinna võimalik rajada harmooniliselt Kalamaja ja Pelgulinna ühendav roheline elurajoon. Neid tulevikuvisioone käsitleb hetkel koostamisel olev Põhja-Tallinna üldplaneering.

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt