Ehk on sinulgi tööl ette tulnud, et keegi läheb arutelu käigus endast välja, vahutab ja vannub… ning palub siis vabandust. Hea seegi! Aga kas see pole vahel lihtsalt sõnakõlks? Kuidas vabandada nii, et see oleks päris ja koostöö kannatada ei saaks, räägib HCD Services OÜ omanik Katri Delimoge.
„Ma helistan selleks, et vabandada oma tänase käitumise pärast: kaotasin koosolekul täielikult enesekontrolli… Jube kehv tunne on küll!”
Jälle! Ohkan raskelt, sest saan selliseid kõnesid ühelt kolleegilt juba pikka aega ja peaaegu iga nädal pärast osakonna koosolekut (nagu teisedki allüksuste juhid). „Pole hullu, ikka juhtub!” on mu esmane vastus tavaliselt, ent seekord rikun tava ja küsin hoopis: „Aga mida sa plaanid ette võtta, et sa ei peaks edaspidi ennast oma käitumise pärast kehvasti tundma ning vabandama?” Pikk vaikus. Ta helistas ju ikka selleks, et vabandada, mitte seepärast, et oma käitumist muuta. Seekord siis vabandamisest.
Kommentaarid on suletud