Narva Kreenholmi kui kunagise kaasaegseima Venemaa tööstusettevõtte ja Euroopa suurima tekstiilivabriku ehituse algusest möödub tänavu 160 aastat. Ajaloolane Jaak Juske vaatab tagasi ettevõtte kujunemise loole, meenutades ka 145 aastat tagasi Kreenholmis toimunud Vene impeeriumi esimest streiki.
Bremenist pärit Moskva kaupmees parun Ludwig Knoop omandas Narva jõel asuva Kreenholmi saare, mis tollal kuulus Joala mõisale, 1856. aastal ja hakkas sinna vabrikut rajama. Esimesele tootmiskorpusele pandi nurgakivi 30. aprillil 1857. Ehitus edenes kiiresti ja juba 10. oktoobril 1858 lülitati tööle esimesed ketrusmasinad. 1862. aastaks valmis aga kogu esialgne tootmiskompleks.
Vabriku 800 ketrusmasina ajamiks kasutati vesirattaid, mis käitasid ketrusmasinaid ülekandevõllide ja rihmade süsteemi kaudu. Vesirattad asendati hiljem turbiinidega, vesi juhiti turbiinidele mööda selleks otstarbeks ehitatud kanaleid. Aastal 1870 ehitati manufaktuuri juurde n-ö uus ketrusvabrik (Новопрядильная фабрика). 1876. aastal ehitati aga kolmekordsed tootmiskorpused ümber neljakordseteks.
Kommentaarid on suletud