Eesti graptoliitargilliit vajab modernseid uuringumeetodeid ja uusi teadmisi

Eesti maapõue paleosoikumi vanusega settekivimite hulgast leiab mitmeid kivimeid, mis võivad olla meie tulevikumaavarad, aga mille tehnoloogilis-majanduslik tasuvus pole päris selge. Nende kasulikkuse ja võimaliku ohtlikkuse kohta on vaja kaasaegsetel uuringumeetoditel põhinevaid teadmisi, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Sigrid Hade ja professor Alvar Soesoo. Fosforiidist kui maavarast on aastakümneid räägitud, sellel lasuv, valdavalt mudakivi – graptoliitargillit pole meie maavarade nimekirjas olnud. Õnneks on Eesti maavarade teema viimasel paaril aastal leidnud aktiivselt kajastamist nii poliitikute, teadlaste kui ka rahva hulgas. See annab kindlust, et riik lähiaastatel maapõuerikkuste kaasaegse revisjoni ka läbi viib. Näiteks on Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel valminud visioonidokument Eesti maapõue arendamisest – „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Dokumendis kirjeldatakse nägemust, kuidas kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, […]
Edasi lugemiseks palun logi sisse või telli ajakiri siin.

Kommentaarid on suletud

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt