Valio Eesti AS investeerib tänavu kokku 5,5 miljonit eurot, millest osa kulub Laeva Meierei tootmisruumide laiendusse ja kodujuustu tootmise kahekordistamisesse ning osa Võru Juustu uue tooterühma turuletoomisesse, kirjutab Inseneeria peatoimetaja Mari Kamps.
„Tavaliselt räägitakse piimaturust kui valust, aga siin on ikkagi oma võlu ka, miks seda asja üldse aetakse,“ nentis Valio Eesti AS tegevdirektor Maido Solovjov.
„Oleme pärast 2015. aastal toimunud langust, mil käive vähenes 7 protsenti, läinud uuele tõusule. Aastal 2017 ootame käivet kokku üle 100 miljoni euro. Ka meid räsivad majanduslangused ja Venemaa embargo, kuid neil on lühiajaline efekt. Pikaajalises perspektiivis on käibegraafik üles läinud. Teeme kõik selleks, et kasv jätkuks.“
Tootearendus ja trendid
Valiol on kahe tehase (Laeva Meierei ja Võru Juust) peale enam kui 300 tootenimetust. Turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini selgitusel on Baltikumi turg väike, mistõttu ei saa väga efektiivselt ühele asjale fokuseerida ja nii tulebki pakkuda laia valikut.
Nagu paljudes teistes valdkondades on piimanduseski oma trendid. Solovjovi sõnul on üleeuroopalistega nii, et kui vanasti oli trendide vahe Eestiga kolm kuni viis aastat, siis täna kulub üle riigipiiride liikumiseks kuus kuud kuni aasta. „Proteiiniteadlikkus on tõusnud. Trend jätkub ja seda näeme ka teistel turgudel,“ ütles Solovjov.
Teine trend on suhkrusisalduse vähendamine. „Mina ei usu sellesse, et suhkrumaks muudab tarbimisharjumusi. Ainuke, mis muudab, on teadlikkus. Maksu ainuke mõte on eelarve täitmine, mitte inimese kasvatamine,“ rääkis Solovjov. „Oma majas usume teadlikkusse tarbijasse, kusjuures teavitustöö ülesanne lasub suures osas riigil.“
Oma suundumused on ka pakendite vallas. Pakendid lähevad ju üha mugavamaks – tarbija tahab kaasa haarata ja käigu pealt aega raiskamata süüa.
Salastatud retsept
Juustuarendus on aastatepikkune protsess. Valio Eesti tootearendajad töötavad Fortele välja n-ö õde või venda, kusjuures tootearendus on kestnud kaks aastat või isegi rohkem.
„Juustu on tehtud sajandeid,“ tõdes ekspordijuht Heiki Pensa. „See on tehtud mingile tasemele ära, eks me siin arendame ja teeme uusi maitseid, kuid see võtab aega. Juust ju küpseb aastaid. Esimesi tulemusi saab nelja-viie kuu pärast testida ja siis võib vajadusel ka muudatusi teha. Protsess on tõesti pikk.“
„Suur saladuskate hakkab juustutootmiselt kaduma. Ka Youtube’is on järjest rohkem vastavaid videosid üleval,“ jutustas Solovjov. „Retseptid on jah kõigil erinevad. Masinad, millega juustu valmistatakse või pakitakse, on aga seevastu kõigile maailmas teada. Edu või ebaedu tuleb nendest inimestest, kes seal masinate juures toimetavad – mida ja kuidas nad teevad.“
Võru juustutehase tootmisliinid on ostetud Euroopast – Poola, Saksa, Itaalia. „Kui masinate ja liinide puhul on suurem osa selge ja teistele teada, siis tootearendus on valdkond, kus hoitakse saladusi,“ rääkis Solovjov. „Põhiprotsessi seadmed ja pakkemasinad on ju maailmas teada – neid käiakse samadel messidel vaatamas.“
Tööjõud kui väljakutse
Tööjõukulud on iga ettevõtte jaoks olulised ja nende trend on väga järsult üles. „Tulevikuväljakutse on, kuidas automatiseerida veel rohkem, et tööjõukuludega hakkama saada. Töötusemäär Eestis on täna ligikaudu viis protsenti ja töökäsi leida on järjest keerulisem. Nii see palk üles lähebki,“ arutles Maido Solovjov.
Võru Juustu töötajad tulevad ümbruskonnast. „Sellist asja veel ei ole, et neid tuleks sõidutada kuskilt kaugelt, nagu näiteks Jõhvist ja Kohtla-Järvelt. Ka Lätist me veel töötajaid ei too,“ kinnitas ta. „Voolavusega on nii, et mida lihtsam töölõik ning mida vähem kvalifikatsiooni vaja, seda suurem on tööjõu voolavus. Seda madalam on ka palk ning seda enam sõltub palk su kätetööst ja seal konkureerime kõikide teiste tööstuste ja jaekaubandusega.“
Omaette teemaks on vajadus mitmekülgsete, tehnilise taibuga inimeste järele, sest kui seadmed lähevad rikki, saab esimesena tehnilist tuge oma meeskonnalt. „Kõigepealt, kui masina valime, läbivad meie inimesed tootja juures esmase koolituse. Kui siin installeerime, saame järelkoolituse. Sealt edasi on majasisesed koolitused,“ räägib Solovjov.
Koolitused on kallid ja ajamahukad. Masinad aga muutuvad üha keerukamateks – automaatika, klapid ning muu – kõik on elektroonika. „Kui vaadata tulevikku, siis automatiseerumine peab kasvama ja üha enam on vaja tarkpäid, kes ei käi ringi käes mutrivõti, vaid hoopis arvuti. Ta paneb selle arvuti seadmele külge, olles justkui pooleldi IT-mees.“
Elukestev õpe
Piimandusvaldkonda süvitsiminekuks ja nüansside selgeks saamiseks töötasid Valio Eesti ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool välja programmi, mille järgi käiakse Olustveres õppimas. „Programm on mõeldud meie oma inimestele, kes pole piimandust õppinud. Piimandus pole väga atraktiivne ala, mida õppima minna. Õpitakse teisi valdkondi, aga kindlasti on piimandus ala, mis jääb. Toit on see, mis jääb, selleta ei saa,“ rääkis Solovjov.
