fbpx

Töötamise uus argipäev: kaugtöö kolm kuldreeglit

Kaugtöö pole ju tegelikult enam midagi väga uut. Teame, et muutunud töökorralduse juures ei ole tingimata oluline, et kõik ühes kontoris koos istuksid. Sellegipoolest kiputakse moodsat lähenemist kartma. Kindlaid põhimõtteid järgides võivad aga tulemused olla sama efektiivsed või isegi tõhusamad. Kuidas kaugtöö võimalikult hästi toimima panna, selgitab lähemalt Mailiis Ploomann.  

Minu töö on juhtida mitmeid majasiseseid projekte ja oma meeskonda. Teen seda kõike kontorist eemal olles ja nii juba kolm aastat. Tänapäeval ei ole selles enam midagi hullumeelset ja peab tunnistama, et olen meeskonna jaoks palju kättesaadavam kui varem, mil igapäevaselt veel kontoris käisin ja pidevalt koosolekutel istusin.

Nüüdseks on kaugtööd tegevaid inimesi juba tunduvalt rohkem. Pean tunnistama, et mul läks omal ajal ikka päris mitu kuud aega, et uue olukorraga harjuda ning kindlustada ka see, et kontorisse jäänud kolleegid mind ära ei unustaks. Ma ei mõtle selle all üldse pahatahtlikku äraunustamist, vaid seda, et tol ajal oldi harjunud sellega, et n-ö kohal on need inimesed, kes füüsiliselt samas ruumis viibivad. Teine levinud arvamus oli, et kodust töötajat ei ole mõtet tööasjadega tüüdata. Nii et kaugtööga harjumine nõuab aega. Lisaks tuleb arvesse võtta kogu meeskonda ning seda, et tööprotsess muutub kõigi jaoks.

Kuidas kaugtöö parimal moel enda kasuks pöörata? Mida seejuures arvesse võtta?

Lepi kokku mängureeglid: kuidas hakkavad toimuma koosolekud ja aruandlus. Kas sellest üldse midagi muutub, et keegi meeskonnast füüsiliselt samas ruumis enam ei viibi. Pange tiimis kirja need olukorrad, mil näost näkku kohtumine on vajalik.

Juhul kui tegemist on suurema organisatsiooniga, tuleb teavitada ka teisi osakondi – rääkida kavatsustest ausalt ja avatult ning anda mõista, et kaugelt töötamine ei ole halli varjundiga n-ö kodukontor, vaid nüüdisaegne viis tööd teha, selmet lihtsalt tööl käia.

Testi, testi ja veel kord testi. Sama oluline on leppida kokku tehniliste lahenduste kasutamises. Ära unusta neid lahendusi ja nende töövõimekust testida. Jagatud võrgukettad (või pilveruum) failide jaoks, mõni tarkvara ekraani jagamiseks (Skype, JoinMe vmt), telefonikonverentsi rakendus jne. Kõik sõltub sellest, milline töötaja ja/või juhi argipäev välja näeb ning millised on nende tegevused.

Lisaks on vaja, et tehnilisi lahendusi oskaks kasutada ka need, kes kontorisse jäävad. Muidu kulub lootusetult palju aega iga kokkulepitud kohtumise alguses, et veenduda, kas üksteist ikka kuuldakse või nähakse.

Meeskonnaliikmed kaugtööle! Kaugtöö katsetamine on üks oluline tegur ka efektiivsuse võrrandis. Seetõttu soovitan meeskonna ja/või ettevõtte juhtidel kontorist eemal töötamist katsetada, nii eeskuju näitamiseks kui ka teiste kaugtöötajate paremaks mõistmiseks.

Kindlasti soovitan ka kõigil meeskonnaliikmetel kaugtöö ära proovida. Kui meeskonnas on 10 liiget ja üks teeb kaugtööd, siis ülejäänud üheksa võiksid meeskonna toimimise eesmärgil vähemalt paar päeva kaugtööd katsetada. Nii on parem mõista, mida kaugelt töötaja vajab. Samuti tuleb hoolt kanda selle eest, et kõik meeskonnaliikmed oleksid samas infoväljas (nt grupivestlus, kus kõik saavad infol silma peal hoida).

Tänapäevased tehnoloogilised lahendused pakuvad kümneid võimalusi, kuidas meeskonna jaoks ilma füüsiliselt nende selja taga seismata olemas olla. Sellel, kus keegi istub või tööd teeb, ei ole tänapäeval mingit tähtsust.

***

Kaugtöö mängureeglid:

  • Kaugtöö saab hästi toimida vaid kindlate reeglite alusel, mida kõik asutuses järgivad.
  • Kaugtöötamine ei tähenda vaba päeva. Distantsilt ametikohustusi täitev inimene on samamoodi tööl nagu kontoris viibijadki.
  • Tehnilised lahendused ja eelnevalt kokkulepitud mõõdikud/eesmärgid on kaugtöötamise A&O, et töö väljaspool kontorit tõrgeteta sujuks.
  • Kaugtööga harjumine võtab aega, seda peaks kasvõi paar korda proovima iga tiimiliige, et oskaks teistega arvestada.

***

Kes on Mailiis Ploomann?

Mailiis Ploomann on Elisas töötanud kokku üle 8 aasta. Alates 2009. aastast on ta töötanud eraklientide tootejuhina ja 2013. aastast erakliendiüksuse tooteturunduse osakonna juhina. Oma tiimis on tal aegade jooksul olnud 15-20 inimest, kes kõik juba kolmandat aastat teevad osaliselt kaugtööd. Ise on ta tiimi juhtinud distantsilt üle 2 aasta. Lisaks sellele oli Mailiis ka 2017. aasta Ajujahi mentor.

***

Elisa:

  • 1000 töötajaga suurettevõte (koos Starmaniga)
  • Asutatud 1997. aastal
  • Elisa Eesti käive 2016. aastal 99,3 miljonit eurot
  • Elisa on üks peamisi kaugtöö eestvedajad ja arendajad Eestis juba viimased kolm aastat, tehes aktiivselt koostööd Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE ja Targa Töö Ühinguga. Üheskoos anti 2017. aastal esimest korda välja Kaugtöö Tegija märgist.

Kommentaarid on suletud

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt