Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Anneli Ramjalg ei varja vaimustust ehitusinseneri elukutse ja pedagoogitöö üle, tema silmad lähevad aga suisa põlema, kui jutt jõuab müstilise materjali betoonini. Kirjutas Mari Kamps.
Kuidas sa TTK-sse ehitust õppima sattusid? „Ehitus oli tegelikult teine eelistus, esimene oli arhitektuur,“ tunnistab ta. „Siinkohal on hea mainida, kui olulised on koolis õpetajad, kes aitaks sinu tunnetatud võimekust tõsta. Minule kahjuks ütles joonistamise õpetaja, et ega sa sisse niikunii ei saa ja see tõmbas ikka hoo väga maha. Kusjuures tooli joonistamises sain maksimumpunktid. Kompositsioon oli teine töö, kuid see oli tol aastal esmakordselt ja ma polnud valmistunud. Tõetera – tuleb alati ette valmistada, mõelda ja planeerida. Mina aga seda ei teinud. See oli üks pingelisemaid aegu minu elus. Arhitektuuri ei saanud, kuid augusti lõpus selgus, et saan ehitusse sisse. Oligi väga närviline periood, kuna õppetöö algas septembris,“ räägib Anneli.
Kommentaarid on suletud