Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul pole meil Eestis head ülevaadet viimastest arengutest kaevandustehnoloogiate vallas ja seega tasuks tutvuda näiteks Põhjamaade kogemustega. Konkreetse maavara kaevandamisel tuleb aga lähtuda eelkõige majanduslikust otstarbekusest. Kirjutab Paavo Kangur.
Eestis tasub kaevandada põlevkivi, turvast, lubjakivi, liiva ja kruusa. „Kõik, mis on praegu otstarbekas, on juba kasutusele võetud. Mitmeid aga, näiteks fosforiiti, muldmetalle diktüoneemakildast, rauamaaki, polümetalle, graniiti, järvemuda ja lupja, on vaja täiendavalt uurida. Pigem on küsimus kaevandatava maavara täiendavas väärindamises. Näiteks, kas müüa turvast kütte- ja kasvuturbana või toota sellest ka pärmi ja loomasööta, millega näiteks tegeldakse Valgevenes. Kas lubjakivist teha killustikku või toota näiteks dolomiidist magneesiumi ja paberitööstusele vajalikke komponente,“ rääkis ta.
Põhiküsimus on ikkagi selles, kas keegi on valmis investeerima ja kas see tasuks end ära. Sama puudutab ka muldmetalle diktüoneemakildas,
Kommentaarid on suletud