fbpx

Aukartustäratavas vanuses Kalev on läbinisti modernne

0
Screen Shot 2016-08-09 at 16.56.04
Kalevi vana tehas 1960-ndatel

Magusatootja Kalev, mis paljude jaoks tähendab tõenäoliselt midagi enamat, kui üksnes šokolaadi ja martsipani, peab oma ajaloo alguseks aastat 1806. Kondiitritööstuse sünnis on „süüdi“ suhkrupagar Lorenz Cavietzel, kes alustas siis äriga Tallinnas Pikal tänaval, praeguse kohviku Maiasmokk asukohas.

Täpselt 210 aastat hiljem ehk aastal 2016 on tegemist modernse tööstusettevõttega, mille sortimendis on ligi 180 erinevat maiust. Innovatsioon sai hoo sisse 2003. aastal, mil ettevõte kolis Tallinna kesklinnast Harjumaale Rae valda vastvalminud kaasaegsesse tehasekompleksi. Spetsiaalselt kommivabriku vajadusi arvestades ehitatud hoone laiub 26 500 ruutmeetril. Ristkülikukujulise ja valdavalt ühekorruselise hoone ühes otsas asub toormeladu, piki hoonet jooksevad tootmisliinid ja teises otsas on valmiskauba ladu. Kogu tootmislogistika on erinevalt vanast tehasest, kus toimetati kahes erinevas hoones ning kokku seitsmel korrusel, lihtne ja loogiline. Toorme, pakkematerjalide ja valmiskauba vedu toimus sealsete korruste vahel liftidega. Valmiskauba ladu paiknes aga ruumikitsikuse tõttu rendipinnal.

Kolimise käigus ostis ettevõte kommiüksusesse kolm uhiuut glasuurimisliini – rohkemaks ei olnud tookord jaksu, kuna tehaseehitus oli väga kulukas. Seega tuli suur osa seadmeid vanast majast uude ümber kolida, renoveerida ning siis monteerida ja taas tööle saada. „Tegemist oli tohutu projektiga – kunagi varem ei olnud keegi Eestis sellises mahus tööstusettevõtet ühest kohast teise kolinud, mistõttu ei olnud kelleltki ka nõu küsida,” rääkis Kalevi juhatuse esimees Kaido Kaare.

Kolimisjärgsetel aastatel investeeris ettevõte tasapisi seadmete kaasajastamisse, kuid suuremad võimalused investeeringuteks avanesid pärast liitumist rahvusvahelise Orkla kontserniga 2010. aastal.

Baltimaade ja Skandinaavia moodsaim šokolaadiköök

Viimaste aastate olulisim projekt on kogu šokolaadimasside tootmiseks vajaliku seadmepargi ehk šokolaadiköögi väljavahetamine 2012. aasta lõpus. See, rohkem kui kolm miljonit eurot maksnud seadmepark, pärineb maailma tipptasemel šokolaadi tootmisseadmete valmistajalt, Šveitsi firmalt Bühler. Siinse piirkonna – Baltimaade ja Skandinaavia – kõige kaasaegsem tehnoloogia võimaldab Kalevil toota maailmatasemel šokolaadimasse. „Retseptid ja maitseomadused jäid toodetel samaks, kuid oluliselt paranes kvaliteedi stabiilsus, toodete peensusaste, suussulavus ja muud tehnoloogilised näitajad,” selgitas Kaare.

Aasta hiljem jõudis Kalevisse 3,2 miljonit eurot maksma läinud uus assortiikommide- ja šokolaaditahvlite tootmisliin, mis võimaldab realiseerida uue šokolaadiköögi potentsiaali. Lisaks avardusid võimalused tootearenduseks. Kokku on Kalev viimase nelja aasta jooksul investeerinud kvaliteeti ja kaasaegsesse tipptehnoloogiasse ligi 10 miljonit eurot.

Sel kevadel investeeris Kalev ligi miljon eurot uutesse masinatesse, mis pakendavad kompvekke kahest otsast kinni keeratud, nn twist-etiketti sarnaselt kunagiste Kalevi kommidega. Uued pakkemasinad väljastavad igaüks kuni 500 kommi minutis. „Tegemist on kommipaberitega, mis on ühest küljest nostalgilised, sest meenutavad Kalevi kunagisi kommipabereid, teisalt aga kaasaegsed, sest sulgevad maiustused õhukindlalt,“ ütles turundusdirektor Anne Tääkre. „Uute masinate abil saame edaspidi pakendada kompvekke ka ühest otsast kinni keeratud etiketti ja selle abil tootedisaini mitmekesistada.”

Ligi 180 erinevat toodet

Kalevi Põrguvälja tehases valmib ligi 180 erinevat toodet, millest enamuse moodustavad šokolaadimaiustused: šokolaaditahvlid ja -kompvekid. Valdavalt valmivad need tootmisliinidel, kuid väga väike osa šokolaadikommidest on endiselt käsitöö. Kommimeistrite osavate sõrmede all valmivad Kalevi kinkekarpidesse valikkäsitöökompvekid, millest tõenäoliselt tuntuim on Tuljak. Ammugi juba võiks kõiki komme valmistada masinate abil, mis oleks kiirem ja efektiivsem, kuid Kalev peab auasjaks hoida elus ja kanda edasi paarisaja aasta pikkusest ajaloost pärinevaid oskuseid ja traditsioone.

Šokolaaditoodetest oluliselt väiksema osakaaluga on suhkrupõhised maiustused: närimiskompvekid, karamellid, dražeed, martsipan jne. Lisaks toodab Kalev Vilma kaubamärki kandvaid jahusegusid. Aastas toob ettevõte tavasortimenti umbes 20 uut toodet. Lisaks on erikollektsioonid sõbrapäevaks, lihavõteteks ja jõuludeks ning samuti pakendatakse pühade eripakenditesse ka tavatooteid.

Tootevaliku kujundamisel hoiab Kalev silma peal konkurentide toodetel kohalikul turul, jälgides samas ka maailma maiustustetrende. Uue toote turuletoomine võtab aega 12–18 kuud, mõnikord ka rohkem.

Kvaliteet ja tööohutus

Kalevi, kui toiduaineid tootva ettevõtte jaoks, on äärmiselt olulised kaks valdkonda: kvaliteet (toiduohutus) ja tööohutus. Orkla kontsernis on mõlemale valdkonnale kehtestatud oma standardid, mis on kohati kehtivast seadusandlusest rangemad. Regulaarselt käivad ettevõtet kontrollimas audiitorid. Orklal on 100 tehast üle maailma ja Kalev on tänaseks jõudnud nii töö- kui ka toiduohutuse vallas Orkla parimate tehase hulka.

***

1806 – Suhkrupagar Lorenz Cavietzel avab kondiitriäri praeguse kohviku Maiasmokk asukohas.

1864 – Georg Stude ostab kondiitriäri ja laiendab seda. Tema toodangust olid eriti nõutud martsipanist figuurid ja käsitsi valmistatud šokolaadikompvekid. Stude ärist tellis regulaarselt maiustusi muuhulgas ka vene keisri õukond. Kalev ja selle tütarettevõte kohvik Maiasmokk valmistavad vanu retsepte ja töövõtteid kasutades tänaseni martsipanifiguure ning valikkäsitöökompvekke.

1921 – asutatakse AS-i Kalev tuntuim eelkäija šokolaadi- ja kompvekivabrik Kawe. Tolleaegse Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud nii kodumaal kui mitmel pool mujalgi. Ettevõte eksportis tähelepanuväärse osa oma toodetest erinevatesse sihtriikidesse: Ameerikasse, Inglismaale, Tuneesiasse, Marokosse, Prantsusmaale, Indiasse, Hiinasse ja mujale. Teistest suurtest tolleaegsetest magusatootjatest tasub nimetada Ginovkeri (asutatud 1906), Brandmanni (1901) ja Klaussoni (1920) vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930. aastate lõpus üle 75 protsendi kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest. Suurtele tootjatele pakkusid konkurentsi mitmed väiksemad ettevõtted: Riola, Endla, Eelis, Efekt ja teised.

1940 – algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine. Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell. Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja šokolaadikompvekkide osakond. Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all.

1948 – 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud nõukogude ettevõttele sobiv. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut „Punane Kompu“ ja „Kalev“ – vaid ühe häälega jäi peale nimi „Kalev“.

1957 – aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev, millega aasta hiljem liidetakse vabrik Karamell.

1962 – kondiitritööstusettevõtete liitmine jõuab lõpule: Uus Kalev ja Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt 139.

Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud endise Nõukogude Liidu tarvis. Teiste hulgas pidas näiteks martsipanikujukestest väga lugu NLKP peasekretär Leonid Brežnev, kelle 70. ja 75. sünnipäeva eel tuli martsipanimeistritel maiustustekoorma valmimiseks ületunde teha. Tema abikaasa ühed lemmikud olid aga olnud Maiuspala kommid.

1991 – kondiitritoodete vabriku Kalev baasil moodustatakse RAS Kalev.

1995 – RAS Kalev erastatakse ning moodustatakse aktsiaselts.

2003 – AS Kalev lahkub Tallinnast Harjumaale Rae valda Põrguväljale uude kaasaegsesse tootmiskompleksi.

13. juuni 2006 – AS Kalev asutab tütarettevõtte AS Kalev Chocolate Factory, mis võtab emaettevõttelt üle šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmise ja müügi.

27. mai 2010 – AS-ist Kalev Chocolate Factory saab Norra päritolu rahvusvahelise Orkla kontserni liige.

9. aprill 2012 – Ettevõte taastab ajaloolise ärinime AS Kalev

2016 – AS Kalev tähistab oma 210. juubelit. Kalevis ja kohvikus Maiasmokk töötab kokku ligi 400 inimest.

Ka tänapäeval vajab Kalev šokolaadi tootmiseks eksootilistes riikides kasvavat kakaod. Enam kui 20 aastat kasutatakse Ghana päritolu kakaod. 2014 liitus Kalev jätkusuutlikku kakaokasvatust toetava programmiga UTZ Certified, selle aasta lõpuks on ettevõte kõigis oma toodetes läinud üle UTZ-sertifitseeritud kakaole. Mandlid tulevad Kalevisse aga Californiast (USA), India pähklid Brasiiliast, metspähklid Türgist .

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt