Norma 125: ämbritest plekkpurkide ja turvavöödeni

0

Screen Shot 2016-08-15 at 14.36.06

Norma 125 aasta pikkust ajalugu eikaunista üksnes ämbrid, turvavööd ja legendaarse kuulsusega kuivainekarbid, vaid mehine annus inseneritarkust. Normas hakati esimesena Nõukogude Liidus valmistama nii elektromehaanilisi mänguasju kui mikromootoreid. Kirjutab TTÜ emeriitprofessor Priit Kulu.

Norma lugu algas 1891. aastal, kui Herman Taube ja Paul Starr asutasid Paldiskis plekitoodete ja kroomlitograafia töökoja (Jaak Juske ja Tallinna Entsüklopeedia andmetel Paulus Michelsoni plekitöökoja Paldiskis), mille toodeteks olid näiteks kastekannud, ämbrid ja vannid.

Norma toodangut tunnevad kõik, kes Nõukogude ajal on sündinud. Tehti kõikjal üle NL köögiriiulitel ilutsenud plekist kuivainekarpe (siin kõrvuti Norma eelkäija L/T Dedaluse poolt 1920. aastail ja nõukogude ajal Norma poolt toodetud karbid). Samas ka L/T AS Norma poolt 1930. aastail toodetud KAWE šokolaadivabriku Monpansje kompvekikarp.
Norma toodangut tunnevad kõik, kes Nõukogude ajal on sündinud. Tehti kõikjal üle NL köögiriiulitel ilutsenud plekist kuivainekarpe (siin kõrvuti Norma eelkäija L/T Dedaluse poolt 1920. aastail ja nõukogude ajal Norma poolt toodetud karbid).
Samas ka L/T AS Norma poolt 1930. aastail toodetud KAWE šokolaadivabriku Monpansje kompvekikarp.

Aastate jooksul vahetas ettevõte nime ja omanikke. Aastast 1904 oli vabriku nimeks Zvezda ja põhitegevuseks musta pleki katmine tinaga, pleki trükkimine ja plekktrosside valmistamine. 1918. aastal ostis ettevõtte Linkholm ning siis toodeti seal alumiiniumist ja valgevasest karpe jpm. Kolm aastat hiljem ehk 1921 moodustati viimase baasil OÜ Dedalus ning põhitegevuseks sai plekktoodete (kingakreemi- ja pastillkompvekikarpide jm) trükiga vääristamine.

1931. aastal ettevõte pankrotistus ja selle järeltulijaks sai aastal 1932 AS Norma. Ettevõtte põhitoodang olid litografeeritud plekist mitmesugused tooted: plekk-karbid, köögigarnituur ja plekist mänguämbrid lastele.

1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti ja liideti Revali Plekitööstusega ning selle nimeks sai ENSV I Plekitööstus.

Aastatel 1946–1952 liideti Normaga mitu väikest metallitööstust (Montaaž, IKA, Metallprodukt). Aastal 1957 hakkas Norma tootma fotoimpulsslampe, aastal 1964 alustati ka nende importimist. 1960. aastal hakkas ettevõte esimesena Nõukogude Liidus tootma elektromehhaanilisi mänguasju, 1961 võeti pleki kõrval kasutusele ka plast (mänguautode kabiinid jm). 1965. aastal liideti Normaga Karksi tekstiilivabriku puitmänguasjade tsehh.

1970. aastal alustati Normas mikromootorite tootmist, esimesena Nõukogude Liidus toodeti aga mikromootoritega elektromehaanilisi mänguasju.

1971. aastal sai Normast tootmiskoondis, 1991. aastal erastamise käigus aga rahvaettevõte.

Rahvusvaheline koostöö autotööstusega sai alguse aastal 1973, kui Norma alustas turvavööde tootmist (1977. aastal valmistati neid 3,1 miljonit). Alates 1980. aastast kujunesid sõiduautode ohutusrihmad põhitoodanguks.

1994. aastal Norma erastati – moodustati AS Norma, mille aktsiakapitalist 51% kuulus rahvusvahelisele kontsernile Autoliv AB. AS Norma kontserni kuulus kaks tütarettevõtet: 1960. aastal asutatud Tööriistavabrik, mille tegevusalaks on seeriatootmise rakiste projekteerimine ja valmistamine ning Norma-Osvar (Venemaal Vjaznikis).

1995. aastal moodustati Metaprint OÜ, mis võttis üle Norma plekktooted. Esimestel aastatel olid põhitooted plekk-karbid konservitööstusele (1980. aastate keskel oli Norma kalakonservkarpide mahuks ca 200 mln ühikut), värvipurgid jm.

Üheks oluliseks Norma toodanguks nõukogude ajal olid mänguasjad (mänguautod, võidusõiduautode mudelid, viskemängud jpm), tehti isegi elektromehaanilisi mänguasju.
Üheks oluliseks Norma toodanguks nõukogude ajal olid mänguasjad (mänguautod, võidusõiduautode mudelid, viskemängud jpm), tehti isegi elektromehaanilisi mänguasju.

1996. aastal lõpetati plekktoodete ja mänguasjade tootmine, kuna uued omanikud Rootsist polnud neist huvitatud. Toodangu nomenklatuur oli lai ja erimõõduline, mistõttu kerkis 2002. aastal päevakorrale küsimus – mida teha? Ja põhisuunaks sai aerosoolpakend (tarbijad Eestis – AS Krimelte Tallinnas ja Makroflex Pärnus). Alates 2005. aastast on eraldi vabrik Pärnus, aastal 2010 laiendati aerosoolpakendi tootmise mahtu. 2015 oli ümberehituse aasta ja võeti suund uuele tasemele.

Norma klientide tarbeks on täna kasutatavad tehnoloogiad: lehtmetalli järjestikstantsimine, sh silelõikestantsimine, plastide survevalu ning galvaanpindamine. Rihmade kõrval on põhitoodanguks kujunenud mitmesugused rihmakomponendid kogu Euroopa autotööstusele (nii oli näiteks nende tootmise maht 2014. aastal ca 10 mln tk nädalas).

AS Normas on viidud sisse autotööstuse nõuetele vastav sertifitseeritud kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteem.

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt