Oma kaitsetööstuse ajalugu

Eesti juhtide otsus rajada 1920. aastatel kaitsevajaduste kiireks rahuldamiseks oma riiklik sõjatööstus viis toodete väljatöötamiseni, millest nii mõnigi jättis jälje maailma tehnikaajalukku. Kirjutas Eesti sõjaaajaloolane Toe Nõmm. Vabadussõja aastatel 1918–1920 kogunes Eestile väikeriigi kohta suur hulk sõjavarustust, sealhulgas ligi 165 000 püssi, tuhanded kuulipildujad, mitusada suurtükki, miini- ja pommipildujat, lennukid, tankid, soomusautod ja -rongid, kaalukas merekindluste relvastus ning kuni 10 000 tonni lahingumoona. See oli aga enamasti kasutatud, kulunud, rikkis või vajas keerukat teenindamist. Puudu polnud rauast asjadest endist, vaid nende hooldamise-parandamise võimekusest ja asendusosadest. Varustuse kirjususe, muutlike poliitolude ja valuutanappuse tõttu ei saanud loota sobivatele välisostudele ning eraettevõtluse soodsaid arenguid võis ootama jäädagi. Kaitsevajaduste kiireks katmiseks jäi õngest lootusetult väheks ning Eesti pidi leidma kohe kala, milleks sai oma […]
Edasi lugemiseks palun logi sisse või telli ajakiri siin.

Kommentaarid on suletud

Jäta kommentaar

Antud lehekülg kasutab küpsiseid, et parandada teie kasutuskogemust. Lehe sirvimise jätkamisel nõustud meie küpsiste kasutamise tingimustega. Sain aru Loe lähemalt