tark juht loeb
teema "TEOORIA" artiklid
Marshall Goldsmith
Karel Cool

Juhid peavad teadma, millistest teguritest sõltub kriitiline mass, kuidas võita “võitja võtab kõik” lahingut ja välja tulla kaotusseisust. Lahingud kriitilise massi saavutamise nimel – kus enamik konkurente totaalseks kaotajaks jääb – toimuvad üha erinevamatel tegevusaladel. Selles artiklis kirjeldab juhtimisguru Karel Cool kriitilise massi dünaamikat ja selgitab selleni jõudmise strateegiaid.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Täiendavaks lugemiseks   Besanko, D., Dranove, D., Shanley, M., Economics of Strategy, New York: Wiley, (1996). Cool, K., Neven, D., Walter, I., eds, European Industrial Restructuring in the 1990s, London: Macmillan, (1992). Day, G., Market Strategy Process for Creating Value, New York: The Free Press, (1990). Dixit, A., Nalebuff, B., Thinking Strategically, The Competitive Edge in Business, Politics, and Everyday Life, New York: Norton, (1991). Ghemawat, P., Commitment: The Dynamic of Strategy, New York: The Free Press, (1991). Grant, R., Contemporary Strategy Analysis, Cambridge, Mass: Blackwell, (1995). Hamel, G., Prahalad, C. K., Competing for the Future, Boston, MA: Harvard Business School Press, (1994). Hax, A., Nicholas, M., Strategic Management, Engelwood-Cliffs, New Jersey: Prentice-Hall, (1984). (Käsitleb enamusi strateegia/turunduse vallas kasutatavaid “tehnikaid” ja vahendeid.) Itami, H., Mobilizing Invisible Assets, Cambridge, mass. Harvard University Press, (1987). (Väga hea raamat, mis analüüsib firmasid ‘ressursi’ seisukohast.)    

Toomas Haldma
Allar Tankler
Jeffrey Pfeffer

Paljud juhid on jäänud uskuma kulukaks kujunevaid väljamõeldisi töö tasustamise kohta. Kas ka sina oled üks nendest, küsib Jeffrey Pfeffer.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Viited:  1. John T. Dunlop ja David Weil, “Diffusion and Performance of Modular Production in the US Apparel Industry,” Industrial Relations, 1996 juuli, lk. 337.  2. Informatsiooni Fortune 1000 palgasüsteemide kohta leiate järgmisest allikast: Gerald E. Ledford, jr., Edward e. Lawler III ja Susan A. Mohrman, “ Reward Innovations in Fortune 1,000 Companies,” Compensation and Benefits Review, 1995 aprill, lk. 76; palga ja tulemuspalga info: Gregory A. Patterson, “Distressed Shoppers, Disaffected Workers Prompt Stores to Alter Sales Commissions,” Wall Street Journal, 1. juuli 1992, lk. B1; palgamaksmise tavadest Suurbritannias: Stephen Wood, “High Commitment Management and Payment Systems,” Journal of Management Studies, jaanuar 1996, lk. 53.  3. Sotsiaalministeeriumi uuring: Jone L. Pearce, William B. Stevenson ja James L. Perry, “ Managerial Compensation Based on Organizational Performance: A Time Series Analysis of the Effects of Merit Pay,” Academy of Management Journal, juuni 1985, lk. 261; grupile orienteeritud tasustamissüsteem: Larry Hatcher ja Timothy L. Ross, “From Individual Incentives to an Organization-Wide Gainsharing Plan: Effects on Teamwork and Product Quality,” Journal of Organizational Behaviour, mai 1991, lk.169.  4. Geralt Marwell, “Altruism and the Problem of Collective Action,” V.J. Derlega ja J. Grzelak kogumikus Cooperation and Helping Behavior: Theories and Research (New York: Academic Press, 1982), lk. 208.   ARTIKKEL ON TÕLGITUD VÄLJAANDEST "HARVARD BUSINESS REVIEV", MAI-JUUNI 1998  

Paul A.L. Evans

Kui pendlit liiga kaua ühele poole lükata, põrkab see varem või hiljem tagasi. Juhtidele esitatud väljakutse seisnebki vastandite vahel manööverdamises. Need, kes seda mõistavad, on suutnud hoida oma firmasid tipus aastakümneid, nagu näiteks Jack Welch General Electricust ning PercyBarnevik ABBst, väidab INSEADi juhtimisprofessor Paul A.L. Evans.

        values approach to organizational analysis,” Management Science.       3.Samas.       5.Miller, D. (1990), The Icarus paradox: How exceptional companies bring about their own downfall, New York: Harper Business.       7.Tichy, N. M., and Sherman, S. (1993) Control your destiny or someone else will, New York: Harper Business.       9.Schein, E. H. (1998) “The family as a metaphor for culture: Some comments on DEC story,” Journal of Management Inquiry, 7:2.   11.Evans, P. A. L. (1993) “Dosing the glue: Applying human resource technology to build the global organization,” Research in personnel and human resources management, Suppl.3, Greenwich CT,: JAI Press; and Evans, P. A. L (1992) Management development as glue technolgy,” Human Resource Planning 14:4.   13.Tichy and Sherman (vt 7. viide).   15.Kets de Vries, M. F. R., and Miller, D. (1984) The neurotic organisation: Diagnosing and changing counterproductive styles of management, San Francisco: Joessey-Bass.   17.Tichy and Sherman (vt 7. viide).   19.For further details on this tension analysis, see Evans, P. A. L., and Genadry, N. (1998) “A duality-based prospective for strategic human resource management,” in Wright, P., Dyer, L., Boudreau, J. and Milkovich, G. (eds) Research in personnel and human resources management: Strategic HRM in the 21st century, Greenwich, CT: JAI Press.      

Derek Abell
Katrin Aedma

Kõrge tööpuuduse ajal võib igaüks valida selliseid töötajaid nagu vaja. Aga iga asutus peab mõtlema, kuidas säilitada hea maine ka majanduse paremas olukorras, kus kvalifitseeritud tööjõust on puudus, kirjutab Katrin Aedma, kes on teenindusettevõtetes 7 aastat juhina töötanud ning teeninduskvaliteeti ja motivatsiooniteooriaid uurinud.

Herzbergi järgi on motiveerivaks järgmised juhtimisvõtted: ·        alluv peab tunnetama oma tööalast edukust – regulaarselt peab töötajaid informeerima saavutustest ·        saavutamiseks tuleb püstitada selged eesmärgid ·        tunnustus peab järgnema kohe, kui töötaja tegi midagi tavalisest paremini. Tunnustuse motiveeriv jõud on seda suurem, mida laiemalt see teatavaks tehakse. Tunnustust ei tule avaldada töötajale mitte “üldiselt”, vaid konkreetse töö või saavutuse eest. Mehed soovivad rohkem esiletõstmist, naised aga seda, et nende tööga rahul oldaks. Erilist tähelepanu tunnustamisel tuleb pöörata kollektiivi noorematele ja eakamatele liikmetele. Tunnustuse mõju on eriti tugevalt aktiviseeriv, kui tunnustuse vormid muutuvad ja on mitmekesised ·        mida arenenum on inimene, seda kõrgemad on nõuded töö sisule – töötajaid tuleks kaasata tähtsate küsimuste lahendamisesse. Lihtsamatel töödel on madalama haridustasemega töötajad produktiivsemad, kuna kõrgema haridustasemega töötaja jaoks on töö igav ja see ei motiveeri andma head tulemust. Igavat tööd võib huvitavamaks teha organisatsiooniliste või tehniliste võtetega ·        inimene, kes mõistab, et ta teeb tähtsat tööd, teeb seda usinalt.