Tegematajätmise mahasalgamine on ääretult inimlik – isegi jumalike Egiptuse vaaraode ajal ei pruukinud kivisse raiutud tõde olla päris tõde. Seda põnevat kultuuri tutvustab Eesti tuntuim egiptoloog Sergei Stadnikov.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Ennustamine on tavaliselt väga ebatänuväärne tegevus, sest pikemas perspektiivis on see loogiliselt võttes võimatu. Muutujate hulk tänapäeva maailmas on sedavõrd kiiresti kasvanud, et kui mõnda ehk suudetaksegi ette näha, võib erinevate tegurite koosmõju ometi osutada ennustamatuks.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Tundub, et Eesti elu on juhtima hakanud kaks olulist seadust. Üks on Murphy seadus, mis ütleb, et kõik, mis saab nihu minna, see ka läheb. Ja teine on Moore'i seadus, mis väidab, et raalide arvutusvõimsus topeldub pooleteise või kahe aastaga, kusjuures see ei tõsta arvuti hinda. Professor Leo Võhandu räägib, kuidas see teine seadus meie elu edaspidi mõjutab.

Erakordsete loodusnähtuste kasutamine kliimamuutuste tõendamiseks on väga kahtlane, kuid samas inimlik - erakordne sündmus ongi huvitavam ja erutavam, ütleb ilma ja inimesi näinud Andres Tarand.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Käsk on vanem kui juhtkond – see ongi džungli seadusandluse põhialus, kirjutab Eesti tuntuim loomapsühholoog Aleksei Turovski. Aga loomade pereelu ja juhtimisstiil on sama kirju kui inimestelgi.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Kui palju suudab muutustega toime tulla argimõistus ja kas siin on kasu koolist saadud teaduslikust mõtlemist, selle üle arutleb psühholoogiaprofessor Peeter Tulviste.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Mis mõtteid tekitas Joseph L. Badaracco raamat „Määravad hetked. Kui juhil tuleb valida kahe õige vahel“, kirjutab EBSi õppejõud Anu Virovere.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Õnne Pärl mõtiskleb, mis võiks siduda kaht esmapilgul väga erinevat  raamatut: „Maailm suurfirmade haardes“ ja „Empire Falls“.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Kui majanduskasvu eelduseks on uue loomine, kas siis uueks võiks olla ka millegi tegematajätmine? Nii küsib Marek Strandberg, kes vaatab seda asja lähemalt ehituse, toiduainetööstuse, põllunduse ja energeetika kandi pealt.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Mida tähendab majandusest rääkides keskkonnamõõde, selle üle arutleb oma seekordses essees Marek Strandberg. Järgmises Directoris teeb ta juttu ökotehnoloogiatest ning nende majanduslikust tähendusest.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Pärast Teist maailmasõda kantisid võitjariigid Saksamaalt endale tehnoloogiasaavutusi ja sellealaste teadmisega inimesi. Algas kosmose vallutamine, kus nii USA kui Venemaa ihkasid olla esimesed. Küsimus oli päevades ja kuudes, kirjutab Marek Strandberg.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Kas te saate pärast geneetiliselt muundatud maisi söömist rahulikult uinuda? Või pärast seda, kui teie sisse on pandud tükike DNAd, mis on tegelikult ravimifirma omand? Sellest, kuidas geenivõlud kriitilisemas valguses paistavad, kirjutab Marek Strandberg.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Grammi mikroprotsessori hind ületab juba mäekõrguselt kulla ja teemantide hinna, ning sellised asjad muutuvad üha suuremaks varanduseks. Selle kõige taga on põnev maailm - nanotehnoloogia, mida tutvustab om essees Marek Strandberg

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Järeletegevast rahvast loovaks rahvaks muutumine on ütlemata raske ülesanne. Aga just selles arengufaasis oma tehnoloogilise arenemise mõttes me praegu just olemegi.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

See polegi enam tähtis, sõna töötab ja eks ajalugu näita. Aga mida?

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Samas pole päris kindel, et külm sõda laienes koos Suessi kriisiga Lähis-Itta. Pigem kasutasid sealsed riigid ära USAd ja NSV Liitu regionaalsetes konfliktides ning jõumängudes. Kumbki suurriik ei saanud Lähis-Ida täielikult oma kontrolli alla ja ei suuda seda tänini teha.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

b) autoritaarsest riigikorrast ja sellest tulenevatest üksikisikute, eriti president Konstantin Pätsi ränkadest vigadest või lausa reeturlikest tegudest ehk tegemata jätmistest. Siinjuures võiks aga kritiseerijad võrrelda Balti riikide saatust teise, vähemalt formaalselt parlamentaarse riigikorra ja demokraatia juurde lõpuni kindlaks jäänud riigi – Tšehhoslovakkiaga. Teda demokraatia ja sõbralikud suhted Lääneriikidega ei päästnud. Miks me siis ennast petame, et Eesti oli midagi erilist? Mida Müncheni sobing meile õpetab, mida ta sümboliseerib?

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Võimalik, et uue vastuolu ajendiks on kultuuride (tsivilisatsioonide) erinevused nagu ennustas Samuel Huntington.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

See polegi enam tähtis, sõna töötab ja eks ajalugu näita. Aga mida?

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

SÄILINUD ON DIPLOMAADI KUI SÜMBOOLSE ESINDAJA FUNKTSIOON. Tema kohalolek näitab hoolimist, huvi, lugupidamist jms teise poole vastu. Alates 1950. aastatest on diplomaadid ka õiguslikult ühesuguses seisus, kadusid hierarhiat rõhutavad vahed suursaadikute ning saadikute vahel. Näiliselt on see muutnud diplomaatia kui nähtuse demokraatlikumaks, kõigil on suhtlemiseks sarnased võimalused. Samas töötab selline diplomaatia demokratiseerimise protsess iseenese kui institutsiooni vastu. Miks siiski mõnedesse riikidesse ja organisatsioonidesse saadetakse suursaadikuid, aga mitte igale poole? Miks eelistatakse ainult osa neist ligi 200 maakeral olemas olevast riigist, et oma saatkonda luua? Näiliselt demokraatlik diplomaatiline praktika tekitab niimoodi vaid jätkuvat ebavõrdsust. Kui eesmärgiks on Kissingeri eeskuju järgides mingi uus maailmakord, siis ilmselt muutuvad ka tema loomiseks vajalikud elemendid, sealhulgas riigid ja nende välisfunktsiooni täitvad institutsioonid. Võimalik, et millestki tuleb hoopis loobuda.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

       2.Kultuuride iseolek ja kultuurikonfliktid, Director 3/2001       4.Ajaloo subjektid ja õiglased sõjad, Director 5/2001       6.Ida-Aasia suhtlemismall, Director 7/2001       8.Hägusad piirid, 2/2002       10.Maailmakord ja inimõigused 4/2002  

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Rein Raud jätkab kümnest esseest koosnevat sarja kultuuride erinevustest. Seekord trükime ära sarja seitsmenda loo

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Rein Raud jätkab esseedesarja kultuuride erinevusest.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

20. sajandi alguses erinevate maailmavaadete modernsusega sobivust võrreldes hindas Max Weber konfutsianismi küllalt kõrgelt, kuid ei pidanud seda siiski samaväärseks protestantliku enesesalgamise ja lunastuseotsinguga töö kaudu. Praeguse aja analüütikud näevad aasia kapitalismi edu juuri aga just nimelt konfutsianistlikus maailmavaates, mis määratleb inimest pigem tema koha kaudu ühiskonnas kui tema isikliku suhte kaudu kõrgema vaimu või muul viisil määratletud elusihiga. Tundub ju üsna loogiline, et mitte üksnes ühiskonna kui terviku areng, vaid ka iga üksiku inimese hea- ja rahulolu on lõppkokkuvõttes suuresti sõltuvuses sellest, kuidas tema eraviisiline olek kõlab kokku kõigi teistega, kellega ta jagab ühiskondlikku ja kultuurilist ruumi ? miski, mida ka Eesti tingimustes oleks alati kasulik meeles pidada.

Rein Raud jätkab on neljandas essees arutlusi kultuuride erinevusest.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

Rein Raud jätkab esseedesarja kultuurde erinevusest.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

 Ometi tuleks keskteed otsida kuskilt kahe äärmuse vahelt, võib-olla üldse loobudes väidetest, et miski on inimloomuses “olemuslik” ja miski “pealispindne”. Kultuurilised erinevused ja nendest tingitud suhtlemisraskused on tõsiasi, millest mööda vaadata tähendaks lahendada oma probleemid jaanalinnu eeskujul, kuid isegi kui miski jääb kultuuridevahelises dialoogis osapooltele arusaamatuks, ei tähenda see ka, et dialoog üldse võimatu või tarbetu oleks. Selles mõttes on kultuurid nagu inimesed, kõik kordumatud, kuid siiski võimelised looma ühiskondi - ning huvitavamad siis, kui lasevad oma kordumatusel kõneleda ega tõmba selga universaalset univormi.

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.

1. “Otsustamise vaevad ja võlu”. Kus tõmmata piir ajaloo ja tänapäeva diplomaatia vahele – mai 2002 3. “80 aastat USA de jure tunnustusest Balti riikidele” – september 2002 5. “Eesti ja Soome sõjaline liit… mis jäi sündimata” – november 2002 7. “Teherani pantvangikriis” – jaanuar 2003 9. “Suessi kriis” – märts 2003                   

See artikkel on täielikult saadaval Directori tellijaile.
Palun logige sisse.