Kas tegemist on praktilise probleemi või paranoiaga?

Priit Karjus annab nõu, kuidas jumekat äriideed ellu viia ja oma hirmudest vabaneda

Kuulsin hiljuti kahte sarnast lugu: Tallinna ettevõtlusinkubaatoris väitis üks kandidaat hindamiskomisjonile, et ei saa oma äriideed tutvustada, kuna komisjoni liikmete kaudu imbub see välja ja see varastatakse ära. Loomulikult ei saanud komisjon sellist ettevõtjat inkubaatorisse vastu võtta.

Teise loo saatis üks noor ettevõtja Directori toimetusse: “Olen noor inimene (22), hiilgava äriideega... Tean, et saan selle teostusega üksi hakkama. Algkapital on minu jaoks põhimõtteliselt null krooni, ainult ajakulu. Turule sisenedes vajab iga uus idee reklaami, kuid see on kallis ja mul pole seda raha kuskilt võtta. Ma ei muretse, kas mu äriideest saab asja või mitte, kas ta toob tulu või mitte. Kogemuse võrra olen igal juhul rikkam. Muretsen kopeerimise ja ülereklaamimise pärast. Ideevargaid on rohkem kui küll, lisaks on neil rahad taga. Väike liigutus ja minu ideest ongi saanud kellegi teise tuluallikas. Patent vms ei kaitse, sest nii lihtne on mingi väike nüanss ümber teha ja öelda, et tegu on hoopis teise asjaga.”

* * *

Millega siis siinkohal tegu, kas praktilise probleemi või paranoiaga? Kui sisulist poolt vaadata, siis on siin kaks tahku: esiteks see, kui geniaalne idee tegelikkuses on, ja teiseks, milline on idee omaniku enda võimekus seda ellu rakendada.

Idee hindamiseks saad esmalt vaadata, millist hulka ostjaskonda see suudaks köita. Hiilgavad äriideed lahendavad sügavaid ja laiapõhjalisi probleeme. Leia vastus järgmistele küsimustele:

Kelle probleemi sinu idee aitab lahendada?

Kui suur on sellest huvitatute ring?

Kui lihtne on seda üle kanda teistele turgudele, riikidesse või piirkondadesse?

Kas seda ideed saab võimendada või kordistada?

Noormehe probleemist avaneb dilemma: saan ise idee realiseerimisega hakkama, aga ei suuda piisavalt reklaami teha. Ta on võimeline ellu viima idee tehnilise poole, aga ei suuda ideed lendu lasta – lansseerida ja turundada. Seega pole ta tegelikult valmis ise seda ideed realiseerima ja peaks otsima endale liitlased, n-ö unistuste meeskonna, kes on asjast sama palju huvitatud.

Kõige tähtsam küsimus

Edasi kirjutab noor ettevõtja, et ta ei muretse sellepärast, kas ideest saab asja või mitte. Kuid just see ongi tegelikult kõige tähtsam küsimus! Kui sa ise ütled, et sinu jaoks pole suurt midagi kaalul, siis sa ka ei pinguta selle nimel piisavalt. See, et sa oma idee nimel heleda leegiga põled, on eelduseks, et inimesed sinuga kaasa tulevad – mitte keegi ei võta omaks ideed, kui selle autor ise fanaatiliselt seda ei promo. Seepärast pole ka mõtet karta, et riskiinvestorid su idee ära varastavad. Ideesid on maailm täis. Eelkõige napib neid n-ö hulle eestvõitlejaid, kes on suutelised oma ideega maailmas läbi lööma.

Kas kopeerimise pärast on vaja muretseda

Vaba turg tähendab, et kõik ideed on areenil ja võistlevad omavahel. Nii nagu spordis, on ka äris see põhimõte, et parim treening on võistlus. Kui sa ei julge võistlusareenile tulla, oled mängust väljas. Kui oled mängust väljas, pole sinu suurel ideel mingit väärtust. Muidugi kopeeritakse, aga ole kopeerijatest nutikam. Ole nendest kiirem. Hoia ise initsiatiivi.

Kui suudad leida õiged meeskonnakaaslased ja liigud targa plaani alusel, on õnnestumine võimalik. Öeldakse, et aju on ainus ressurss, mis kasutamise käigus väärtust juurde kogub. Rakenda oma aju. Ära jää sellele esmatasandile pidama ning arenda oma ideed edasi. Nii sünnivad suure tõenäosusega juba ka uued ideed ja siis on kõike seda juba raskem kopeerida. Näiteks Gillette’i tootearendus on nii kiire, et selle aja peale, kui konkurendid suudavad nende väljamõeldud ideesid jäljendada, on neil juba uus idee turule toodud.

Loomulikult on tark oma ideed kaitsta patendiametis kas kaubamärgi või kasuliku mudelina. Seda teeb ka Gillette, aga see ei maksa midagi, kui sa ei tegutse. Ära karda tegutseda! Hirm halvab nii mõtlemise kui tegutsemisvõime. Selge mõistus ja kaine arutelu aitavad leida õiged inimesed, kellega ennast siduda. Seda muidugi vaid juhul, kui sa ise tahad ja suudad maailmale tõestada, et sinu idee on tõeliselt midagi väärt.

Mida teha, kui sul on hiilgav idee, aga sa ei suuda seda üksinda lõpuni realiseerida?

Kirjelda oma idee ära nii põhjalikult, kui suudad. Kui võimalik, tee valmis mingi näidis või prototüüp. See muudab idee kiiresti arusaadavaks.

Leia endale liitlased. Selleks on kolm peamist võimalust:

Äriinglid – eriti kõrge riski valulävega ettevõtjad, kes on valmis jagama idee riski selle realiseerimise kõige esimestest etappidest alates. Äriinglite huvi on väljuda projektist selle kiire kasvu faasis, müües oma osaluse tavaliselt riskiinvestoritele edasi;

riskikapitali investorid, kes otsivad maailma muutvaid ideesid. Ka Eestis tegutseb mitmeid selliseid, nt Ambient Sound Investments, Askembla Asset Management, Baltcap Management, Baltic Mezzanine, Curonia Research, ESTVIK Partners, Hanseatic Capital, MTVP, Primos Invest, Unitree Group, Cresco;

riiklikud ettevõtlust stimuleerivad asutused nagu Ettevõtluse Arendamise SA või Arengufond. Nende juurest saad eelkõige head nõu ja kontakte.

Uutesse äriideedesse ära investeeri laenuraha. Kui idee pole ennast veel tõestanud, on äririsk väga kõrge. Kui idee ei realiseeru, nagu sa plaanisid, siis on väga suur risk sattuda võlgadesse. Seda riski aitavadki maandada riskiinvestorid, kes investeerivad ettevõttesse (saades selle eest kokku lepitud osaluse), mitte ei anna laenu.

Uue äriidee finantseerimise kohta erinevates faasides: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Startup_financing_cycle.svg.

Priiduga saab kontakti e-kirja teel:

priit@ajutrust.ee.